Miina Hint
Miina Hint (1966–1978 Miina Gasman; sündinud 3. märtsil 1945[1]) on eesti kirjanik.
Ta on õppinud Tallinna 10. ja Tallinna 46. Keskkoolis ning lõpetanud 1963. aastal Nõmme Valdeku õhtukeskkooli. Aastatel 1966–1972 õppis ta Leningradi Riiklikus Ülikoolis filosoofiat. Ta kaitses 1980. aastal väitekirja "Inimese ajaloolised tüübid ja kunstiline tüpologiseerimine" ja sai filosoofiakandidaadiks.
Ta on töötanud filosoofiaõppejõuna aastatel 1974–1976 (õpetajana) Tallinna Polütehnilises Instituudis ja 1979–1987 (vanemõpetajana) Tallinna Pedagoogilises Instituudis.
Hint juhtis 1990. aastatel Eesti Demokraatlikku Liitu (EDL).[2] Tollest ajajärgust räägivad ka mõned tema poliitilise sisuga romaanid.
2018. aastal esines ta ajakirjanduses ühena "loomisjärgus" oleva Eesti Kodanike Erakonna (EKE) eestvedajatest.[2]
Miina Hint on PEN klubi liige.[viide?]
Isiklikku
Tema vanemad olid kirjanikud Aadu Hint ja Minni Nurme.
Teoseid
Hindilt on ilmunud üle 50 raamatu: peamiselt luulekogud, aga ka 17 romaani või lühiromaani.
- "Kadunud tütar". Lühiromaan. Maarjamaa. Tallinn 1996
- "Kalevipoja tagasitulek". Luuletused. Kunstnik Minna Hint. MR. Tallinn 2004
- "Omaenda põrgus". Luuletused. 2015
- "Lugu suurest armastusest". Luuletused. Tallinn 2019
