Mogiljovi kubermang
Mogiljovi kubermang | |
---|---|
| |
Vene keeles Могилёвская губерния | |
Valgevene keeles Магілёўская губерня | |
| |
![]() | |
Elanikke: 1 686 764 (1897) ![]() | |
Kuberneri residents: Mogiljov | |
![]() |
Mogiljovi kubermang (vene keeles Могилёвская губерния, valgevene keeles Магілёўская губерня) oli Venemaa keisririigi, Venemaa Vabariigi, Valgevene NSV ja Vene SFNV haldusüksus 1773−1778 ja 1802−1919.
Ajalugu
Kubermang moodustati 1773. aastal esimese Poola jagamise tulemusel Venemaaga liidetud aladest. See koosnes esialgu neljast provintsist (Mogiljov, Mstislavl, Orša ja Rogatšov). Pärast provintside kaotamist 1775. aastal koosnes jagunes see halduslikult 12 maakonnaks. 1778. aastal nimetati kubermang ümber asehaldurkonnaks. Asehalduskorra kaotamise järel kuulus see 1802. aastani koos Polotskiga Valgevene kubermangu koosseisu. Viimane jagati 1802. aastal kaheks ja Mogiljovist sai taas omaette kubermang. Selline korraldus jäi kehtima tsaaririigi lõpuni. 1917−1918 oli kubermang osa Lääne oblastist ja kuulus seejärel Lääne Kommuuni. 1919. aasta jaanuaris läks see Valgevene NSV koosseisu, juba veebruaris aga Vene SFNV koosseisu. Kubermang kaotati 1919. aasta juulis, mil selle alad jagati Gomeli, Smolenski ja Vitebski kubermangu vahel.
Tänapäeval on suurem osa kubermangu alast Valgevene riigi territoorium, osad alad aga jäävad Venemaa Smolenski ja Brjanski oblastisse.
Mogiljovi kubermangu haldusjaotus
- Babinovi maakond (kaotati 1840)
- Bõhhovi maakond
- Gomeli maakond (a-ni 1852 Belitski maakond)
- Gorki maakond
- Klimovitši maakond
- Mogiljovi maakond
- Mstislavli maakond
- Orša maakond
- Rogatšovi maakond
- Senno maakond
- Tšausõ maakond
- Tšerikovi maakond
Mogiljovi kubermangu võimukandjad
Mogiljovi kuberner 1773−1778
Ametiaeg | Pilt | Nimi | Auaste |
---|---|---|---|
Mihhail Vassiljevitš Kahhovski | kindralmajor |
Mogiljovi kubernerid 1802−1917
Ametiaeg | Pilt | Nimi | Auaste |
---|---|---|---|
Mihhail Mihhailovitš Bakunin | salanõunik | ||
Peter von Berg | tõeline riiginõunik | ||
krahv Dmitri Aleksandrovitš Tolstoi | tõeline riiginõunik | ||
Fjodor Ivanovitš Möller-Zakomelski | tõeline riiginõunik | ||
Ivan Danilovitš Velsovski | riiginõunik | ||
Ivan Fjodorovitš Maksimov | riiginõunik | ||
![]() | Mihhail Nikolajevitš Muravjov | riiginõunik | |
Georgi Iljitš Bažanov | tõeline riiginõunik | ||
![]() | Ivan Vassiljevitš Markov | tõeline riiginõunik | |
![]() | Sergei Petrovitš von Engelhardt | tõeline riiginõunik | |
Mihhail Mihhailovitš Gamaleja | riiginõunik (a-st 1846 tõeline riiginõunik) | ||
![]() | Nikolai Aleksandrovitš Scalon | riiginõunik (a-st 1855 tõeline riiginõunik) | |
![]() | Aleksandr Petrovitš Beklemišev | tõeline riiginõunik | |
![]() | Pavel Nikanorovitš Šelgunov | kindralmajor | |
![]() | Vassili Dmitrijevitš Dunin-Barkovski | tõeline riiginõunik | |
![]() | Aleksandr Stanislavovitš Dembovetski | tõeline riiginõunik | |
![]() | Dmitri Nikolajevitš Martõnov | tõeline riiginõunik | |
![]() | Nikolai Aleksejevitš Zinovjev | salanõunik | |
![]() | Mihhail Konstantinovitš Semjakin | kindralmajor | |
![]() | Nikolai Mihhailovitš Klingenberg | tõeline riiginõunik | |
![]() | Dmitri Fjodorovitš von Hagmann | kolleegiuminõunik | |
![]() | vabahärra Karl Joseph Stanislaw von Nolcken | kindralmajor | |
![]() | Aleksandr Ivanovitš Piltz | tõeline riiginõunik | |
Dmitri Georgijevitš Javlenski | tõeline riiginõunik |