Muistis

Lehmja asulakoht on kinnismuistis

Muistis (ka muinasjäänus) on inimese loodud või tema osavõtul kujunenud aineline objekt, mis on pärit kaugemast minevikust ja mida uurib arheoloogia.[1][2][3]

Inimese loodud aineline kultuuripärand liigitatakse kinnismuististeks ja esemeleidudeks. Kinnismuistis on oma ümbrusest lahutamatu objekt – näiteks linnamägi, asulakoht, põld, tee, matmispaik, kultuskoht, ohvripaik, rauasulatuskoht või laevavrakk. Esemeleid ehk irdmuistis ehk vallasmuistis on üksikese – näiteks tarbeese, tööriist, ehe, relv, münt, luu vms – või selle osa, mis on leitud kinnismuistise väljakaevamisel või avastatud sellest eraldi, juhuslikult.[1][2][3]

Riigi kaitse alla võetud muistist nimetatakse arheoloogiamälestiseks.[3]

Viited

  1. 1,0 1,1 Valter Lang (2020). Arheoloogia kui muinasaega uuriv teadus. Peatükk kogumikus: Aivar Kriiska, Valter Lang, Ain Mäesalu, Andres Tvauri, Heiki Valk. Eesti ajalugu I. Eesti esiaeg. Tartu: Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut. Lk 13
  2. 2,0 2,1 Muistis, Eesti entsüklopeedia
  3. 3,0 3,1 3,2 Kurmo Konsa (2004). Säilituskorralduse sõnastik, lk 6