Nimetav kääne

Nimetav kääne ehk nominatiiv on üks kõige tavalisemaid käändeid.

Enamiku keelte puhul, milles on käändsõnu, on nominatiivi vorm algvorm ja sõnastikus esinevaks põhivorm.

Eesti keel

Nimetav kääne on koos omastava ja osastavaga abstraktne kääne.[1] Nimetaval käändel puudub tunnus.[2]

Nimetav kääne vormistab:

  • täisalust, nt Lind istub pesal.

Samuti vormistab nimetav alusele lähedasi lauseliikmeid:

  • absoluuttarindi tegevussubjekti, nt Lind istub pesal, tiivad sorgus;
  • ütet, nt Võta end kokku, Juku;
  • alusega ühilduvat öeldistäidet, nt Ilm on ilus.

Võib vormistada ka:

  • täissihitist, nt Praht visati lõkkesse;
  • täissihitise sarnast aja- või kvantumimäärust, nt Ootasin kolm päeva. Suusatasin viis kilomeetrit.

Lisaks vormistab nimetav:

  • eeslisandit, nt Küsige seda härra Tammelt;
  • liitsõna täiendosa, nt kuldkell, sukkpüksid.[2]

Viited

  1. ↑ Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1995. Eesti keele grammatika I. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut.
  2. ↑ 2,0 2,1 Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2007. Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.