Okeanograafia

Okeanograafia ehk okeanoloogia on hüdroloogia haru. See on kompleksteadus, mis uurib maailmamere füüsikalisi, keemilisi, geoloogilisi ja bioloogilisi protsesse ning nähtusi.^[1]

Maailmamere uurija on okeanograaf ehk okeanoloog.

Maailmamerd uuritakse väga mitmest aspektist, seepärast jaguneb okeanograafia mitmesse valdkonda:

Füüsikaline okeanograafia – uurib laineid, hoovusi, ookeani ja atmosfääri vastastikmõju, heli ja valguse levikut vees jms.
Geoloogiline okeanograafia – teadus merepõhja geoloogiast. Uuritakse merede ja ookeanide põhja ehitust ja teket ning tehakse selle põhjal järeldusi mineviku kohta, mis omakorda aitab ennustada tulevikus asetleidvaid geoloogilisi protsesse.
Keemiline okeanograafia – uurib merevee keemilist koostist, reostust ja selle likvideerimise võimalusi. Keemikuid vajatakse ka geoloogilise okeanograafia uurimisel, näiteks ookeanipõhja puursüdamike uurimisel jm.
Bioloogiline okeanograafia – teadus mereelustikust. Tavaliselt tuntakse seda osa okeanograafiast merebioloogiana.