Oldenburg

 See artikkel räägib Alam-Saksimaa linnast; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Oldenburg (täpsustus)
Oldenburg
saksa Oldenburg
Lipp
Vapp
Oldenburgi lipp
Oldenburgi vapp
Pindala 103 km²
Elanikke 172 830 (31.12.2022)[1] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid 53° 9′ N, 8° 13′ E
Asend Alam-Saksimaal
Oldenburg (Saksamaa)
Oldenburg
Oldenburgi kesklinn, sealhulgas Püha Lamberti kirik

Oldenburg on kreisivaba linn Saksamaal Alam-Saksimaal. Linna ametlik nimi on Oldenburg (Oldb) (Oldenburg in Oldenburg), et mitte segi ajada Oldenburg in Holsteiniga.

Linna pindala on 102,96 km². 1. novembril 2019 elas seal 170 023 inimest.

Prantsuse anneksiooni ajal (1811–1813) oli see tuntud ka kui Le Vieux-Bourg.

Linn asub Hunte ja Haareni jõe ääres, sellest ida pool on Bremen ja lääne pool Groningen (Holland).

Linnast on pärit Oldenburgi dünastia. Enne Saksa keisririigi lõppu (1918) oli see Oldenburgi monarhide halduskeskus ja elukoht.

Ajalugu

Arheoloogiliste leidude järgi sai asustus alguse 8. sajandil. Paika on esimest korda mainitud 1108. aastal nimega Aldenburg – seoses Egilmar I-ga, keda peetakse esimeseks Oldenburgi krahviks. Linna muutis tähtsaks tema asukoht laevatatava Hunte jõe koolmel. 1345. aastal sai see linnaõigused. Oldenburgist sai pealinn Oldenburgi krahvkonnale (hiljem Oldenburgi hertsogkond, suurhertsogkond ja Vaba Riik), mis oli väike riik palju võimsama hansalinna Bremeni varjus. Krahvkonda valitses Oldenburgi dünastia, mis tõusis hiljem Taani troonile.

17. sajandil oli Oldenburg kolmekümneaastase sõja ajal jõukas linn ning selle rahvaarv ja mõjuvõim kasvasid järjepidevalt. 1667. aastal tabas linna katastroofiline katkuepideemia ja varsti pärast seda laastas Oldenburgi tulekahju. Taani kuningaid, kes olid samal ajal ka Oldenburgi krahvid, ei huvitanud linna seisukord ja see kaotas oma endise tähtsuse. 1773. aastal Taani võim lõppes. Alles siis ehitati linna hävinud hooned uusklassitsistlikus stiilis ümber.

Oldenburgi loss

Pärast Saksa keisri Wilhelm II troonist loobumist seoses Saksa keisririigi kurnatuse ja lüüasaamisega esimeses maailmasõjas lõppes 11. novembril 1918 monarhia Oldenburgis samuti Oldenburgi suurhertsogi Friedrich August II troonist loobumisega. Suurhertsogkonnast sai nüüd Oldenburgi Vaba Riik (Freistaat Oldenburg), linn jäi selle pealinnaks.

1928. aasta linna valimistel sai natsipartei 9,8% häältest, mis oli piisav koha saamiseks Oldenburgi linnanõukogus. 1931. aasta mais Oldenburgi maapäeva valimistel sai natsipartei 37,2% häältest ja 29. mail 1932 48,4% häältest, mis oli piisav, et natsipartei sai moodustada Oldenburgi Vaba Riigi valitsuse. Oldenburgist sai Saksa riigis esimene liidumaa, kus natsid said võimule valimiste teel. Sel sügisel algas aarjastamise kampaania, mis sundis suure allahindlusega müüma varem juudi omanduses olevaid valdusi.

1945. aastal, pärast teist maailmasõda, kuulus Oldenburg Briti okupatsioonitsooni. Oldenburgi piirkonna Briti sõjaline valitsus asus Oldenburgi linnas. Linnas, mis kannatas teise maailmasõja pommirünnakutes vaid 1,4% kahju, püstitati mitu põgenikelaagrit. Sinna kolis umbes 42 000 põgenikku ja Oldenburgi elanike arv tõusis üle 100 000.

1946. aastal Oldenburgi Vaba Riik kaotati ja alast sai Oldenburgi haldusringkond ( Verwaltungsbezirk Oldenburg), mis oli osa äsja loodud Alam-Saksi liidumaast (Niedersachsen). Linn oli nüüd ringkonnakeskus. 1978. aastal ringkond kaotati ja asendati äsja loodud Weser-Emsi halduspiirkonnaga (Regierungsbezirk Weser-Ems), linn oli ka selle keskus. Alam-Saksi liidumaa kaotas kõik halduspiirkonnad 2004. aasta lõpuks haldusreformi käigus.

Majandus ja taristu

Transport

Oldenburgi raudteejaam
Oldenburgi sadam
  • Oldenburgi kesklinn on ümbritsetud kiirteede ringiga, nende hulgas A 28, A 29 ja A 293. Selle tõttu on Oldenburg ühendatud üleriigilisse kiirteede võrgustikku, samuti rahvusvahelisse E-teede võrku (Europastraßen)
  • Oldenburgi keskraudteejaam (Oldenburg (Oldb) Hauptbahnhof) on Norddeich Mole–Leeri–Oldenburgi–Bremeni ja Wilhelmshaveni–Oldenburgi–Osnabrücki raudteeliinide ristumiskohas, Intercity liiniga Berliini, Leipzigisse ja Dresdenisse ning Intercity-Expressi liiniga Frankfurti ja Münchenisse.
  • Oldenburg on vaid umbes poole tunni autosõidu kaugusel Bremeni lennujaamast (umbes 50 km). Teised lähedalasuvad rahvusvahelised lennujaamad on Hamburgi lennujaam (160 km) ja Hannoveri lennujaam (170 km).
  • Väike Hatteni lennuväli paikneb umbes 17 km Oldenburgist edelas. See teenindab väikelennukeid (eralennukid, purilennukid, õhupallid ja kopterid). Seal asub ka lennukool ja saab prahtida väikelennukeid. Samuti saab tellida romantilisi lende.
  • Oldenburgi laevandus toimib Küstenkanali – Emsi ja Weseri jõgesid ühendava laevakanali kaudu. Oldenburg on kõige olulisem sisesadam Alam-Saksimaal, selle kaudu liigub 1,6 miljonit tonni kaupa aastas.
  • Jalgrattad mängivad väga olulist osa isiklikus transpordis.

Põllumajandus

Linna ümbritsevad ulatuslikud põllumajandusmaad, millest umbes 80% on rohumaad. Linna lähedal on talusid ja mõned on isegi linna sees. Piirkonna peamisteks põllumajandustegevusteks on lüpsilehmade ja muud kariloomade kasvatus ning sööda- ja toiduteraviljakasvatus, samuti spargli, maisi ja lehtkapsa kasvatamine.

Kultuurielu

"Hundehütten" (koerakuudid): tüüpiline arhitektuur Oldenburgis

Korduvad kultuuriüritused

  • Kultursommer (kultuurisuvi), rida tasuta muusika- ja muid kultuuriüritusi kesklinnas suvepuhkuste ajal juulis.
  • CSD Nordwest (Christopheri tänava päev) piirkonna LGBT-kogukonna paraad juunis, kuni 10 000 osalejaga (1995. aastast).
  • Stadtfest, kolmepäevane kesklinnafestival augustis-septembris, sisaldab gastronoomilisi pakkumisi ning rokk- ja popmuusikaetendusi mitmel laval.
  • Oldenburgi rahvusvaheline filmifestival, erasektori organiseeritud filmifestival septembris, mis keskendub indie-filmidele ja filmitegijatele. Festivali rahastatakse riiklike toetuste ja erasektori kaudu.
  • Kramermarkt, kümnepäevane laat Weser-Ems Halles septembris-oktoobris. Selle iga-aastase rahvapeo traditsioon pärineb 17. sajandist, kui Kramermarkt oli turusündmus saagikoristusaja lõpus.
  • Oldenburger Kinder- und Jugendbuchmesse (KIBUM), uue saksakeelse laste- ja noortekirjanduse näitus, toimub novembris 11 päeval. See on linnavalitsuse korraldatav mittekaubanduslik üritus koostöös avaliku raamatukogu ja ülikooli raamatukoguga. Üritusel antakse üle raamatuauhind Kinder- und Jugendbuchpreis algajale autorile või illustraatorile.

Huvipaigad

  • Südalinn, suur ostupiirkond.
  • Oldenburgisches Staatstheater, vanim peavoolu teater Oldenburgis, avati 1833. aastal.
  • Oldenburgi loss kesklinnas, 1918. aastani Oldenburgi monarhide elukoht, praegu muuseum. Kõrval on avalik park Schlossgarten.
  • Weser-Ems Halle, näituse- ja konverentsikeskus koos vabaõhu-messialaga, paikneb Oldenburgis Donnerschwees.
  • Kleine EWE Arena ja Große EWE Arena, kaks spordi- ja üritustesaali paiknevad pearaudteejaama kõrval, avati aastatel 2005 ja 2013 ning mahutavad vastavalt 4000 ja 6852 külastajat. Suur areen on ka koduks EWE Baskets Oldenburgi korvpalliklubile.

Luteri kogukond

Oldenburgis asub Oldenburgi evangeelse luterliku kiriku administratsioon ja piiskop, kes jutlustab Püha Lamberti kirikus.

Juudi kogukond

Nathan Marcus Adler, Oldenburgi juudi kogukonna pearabi 19. sajandil

Juudi kogukonna ajalugu Oldenburgis algab 14. sajandist. Kuni 19. sajandini ja selle ajal oli juute Oldenburgis alati umbes 1% kogurahvastikust ja selle ajaga asutasid nad oma sünagoogi, kalmistu ja kooli. Enamus neist olid kaupmehed ja ärimehed. 1938. aasta kristalliööl viidi linna mehed Sachsenhauseni koonduslaagrisse, nende seas kogukonna rabi Leo Trepp, kes elas selle üle ja sai hiljem Oldenburgi aukodanikuks. Tema auks nimetati ka tänav. 1981. aastast peavad Oldenburgi kodanikud iga-aastast mälestuskõndi (Erinnerungsgang), mälestades Oldenburgi juutide küüditamist 10. novembril 1938. Need, kes pärast 1938. aastat alles jäid, rändasid välja Kanadasse, USA-sse, Suurbritanniasse, Hollandisse või Palestiinasse.

Pärast teist maailmasõda tuli rühm ellujäänuid linna tagasi ja asutas väikese kogukonna, mis läks 1970. aastatel laiali. Siiski, tänu juudi väljarändele endisest Nõukogude Liidust Saksamaale 1990. aastatel peab umbes 340 inimesest koosnev kogukond nüüd oma sünagoogi, kalmistut ja muid rajatisi. Vana juudi kalmistut, mis ei ole pärast uue avamist enam kasutusel, rüvetati kaks korda: 2011. ja 2013. aastal.

Meedia

Trükimeedia

  • Nordwest-Zeitung (NWZ), Oldenburgis tegutsev päevaleht, pakub ka kohalikke väljaandeid naaberkreisides
  • tasuta iganädalased ajalehed kodumajapidamistele, peamiselt reklaamid ja lisad: Hunte-Report (kolmapäeviti+pühapäeviti), Sonntagszeitung (pühapäeviti)
  • Diabolo, tasuta iganädalane linna ajakiri
  • Mox, tasuta kahe nädala ürituste kavaga ajakiri
  • Alhambra-Zeitung, üle kuu ilmuv vasakpoolne antifašistlik ajakiri
  • Oldenburger Stachel, kohalik alternatiivne ajakiri (lõpetati)
  • Oldenburgische Wirtschaft, igakuine Oldenburgi kaubandus-tööstuskoja (Industrie- und Handelskammer Oldenburg) ajakiri

Raadio ja televisioon

  • Oldenburg Eins, mittekaubanduslik üldkasutatav kaabel-TV ja raadiojaam (otseülekanded on kättesaadavad internetis)
  • Norddeutscher Rundfunk, avalik-õiguslik televisiooni- ja raadioringhääling (ARD osa) piirkondliku stuudioga Oldenburgis.
  • Radio FFN, kaubanduslik raadioringhääling piirkondliku stuudioga NWZ hoones

Internetis

  • Nordwest-Zeitung TV, kohalikke videouudiseid avaldab Nordwest-Zeitung

Haridus

Kõrgharidus

Oldenburgis on kaks avalikku ülikooli.

  • Carl von Ossietzky Oldenburgi Ülikool on asutatud 1973. aastal, see põhineb varasemal õpetajate kolledžil Pädagogische Hochschule Oldenburg, mille ajalugu Oldenburgis sai alguse 1793. aastal. Ülikool nimetati ametlikult Carl von Ossietzky järgi 1991. aastal. 2014. aastal oli seal 13 746 üliõpilast, 1130 teadustöötajat, samuti 964 tehnilist ja haldustöötajat. Uus arstiteaduste ja terviseteaduskond loodi 2012. aastal osana äsja loodud Euroopa Oldenburgi-Groningeni meditsiinikoolist ning koostöös Groningeni ülikooli (Holland) ja kohalike haiglatega.
  • Jade Kõrgkool (Jade Hochschule), endine Fachhochschule Oldenburg (aastani 1999), asutatud 1971. aastal, kui ühendati endine inseneriakadeemia ja merekolledž Elsflethis. Oldenburgis on ehitustehnikakoolitust pakutud aastast 1882. Alates 2000. aastast on Fachhochschules tehtud mitmeid ümberkorraldusi, mis hõlmasid paljusid ametikõrgkoole loodepiirkonnas. Taaskäivitamine Jade Hochschule nime all toimus 2009. aastal (varem kandis nime Fachhochschule Oldenburg/Ostfriesland/Wilhelmshaven). Jade Hochschule koosneb nüüd harudest kolmes linnas: Oldenburg, Elsfleth ja Wilhelmshaven. Oldenburgi osakonnad on arhitektuur, ehitustehnika ja ehituse juhtimine, geodeesia, samuti kuulmisabi tehnoloogia ja audioloogia instituut. Oldenburgi harus on umbes 2000 üliõpilast. (Elsflethi haru pakub bakalaureuseõppe kursusi mereteaduses, rahvusvahelises logistikas ja sadamajuhtimises. Wilhelmshaveni haru inseneeria, ärijuhtimise ja meediajuhtimise kursusi.)

Erahalduslikud kõrgkoolid

  • 2004. aastal asutatud Oldenburgi IBS IT & ärikool (endine Berufsakademie Oldenburg), kooperatiivhariduse kolledž, pakub bakalaureuseõppe kursust äriinformaatikas ning bakalaureuseõppe kursust äriõppes. Kahesüsteemne kursus ühendab praktilise kutseõppe ühes partnerettevõtjatega akadeemiliste õpingute perioodidega.
  • Private Fachhochschule für Wirtschaft und Technik, piirkondlik kooperatiivhariduse kolledž, tal on haru Oldenburgis, mis pakub bakalaureuseõppe kursust integreeritud kutseõppega elektrotehnikas ja mehhatroonikas.

Muud

  • Alam-Saksimaa politseiakadeemia (Polizeiakademie Niedersachsen) Oldenburgi haru toetab Oldenburgis õppekava, valmistades ette kandidaate kõrgema keskastme või kõrgastme politseiteenistuses.

Alg- ja keskharidus

  • Gymnasium Graf-Anton-Guenther School
  • Wirtschaftsgymnasium Oldenburg
  • Cäcilienschule Oldenburg
  • Liebfrauenschule Oldenburg
  • Herbartgymnasium Oldenburg
  • Altes Gymnasium Oldenburg
  • Neues Gymnasium Oldenburg
  • Gymnasium Eversten
  • IGS Flötenteich
  • Helene Lange Schule Oldenburg (IGS)
  • Realschule Hochheider Weg
  • Haupt- und Realschule Osternburg
  • Realschule Ofenerdiek
  • Katholische Grundschule Eversten

Sport

Oldenburg korraldas 2007. aasta rusikapalli maailmameistrivõistlused.

Linnas on kaks jalgpallivõistkonda – VfB Oldenburg ja VfL Oldenburg, kel on ka samanimelised käsipalliosakonnad.

Oldenburgis on korvpallivõistkond EWE Baskets Oldenburg.

Sõpruslinnad ja -piirkonnad

Tuntud inimesi

Helene Lange, 1899
Karl Jaspers
  • Johann Liss (u.1590–u.1630), barokk-maalikunstnik, tegev peamiselt Veneetsias
  • Martin Zaagmolen (??–u.1669), Hollandi maalikunstnik
  • Johan Samuel Augustin (1715–1785), Saksa-Taani astronoomiline kirjanik ja riigiametnik
  • Friedrich Kruse (1790–1866), ajaloolane
  • Isaac Friedlander (1823–1878), Ameerika nisumaakler ja California maaspekulant
  • Lothar Meyer (1830–1895), keemik
  • Reinhard Schlichting (1835–1897), Ameerika tootja ja poliitik Wisconsini osariigis
  • Helene Lange (1848–1930), Saksa poliitik, õpetaja ja naisõiguslane, linna aukodanik alates 1928
  • August Dinklage (1849–1920), arhitekt ja ehitusametnik
  • John Henry Tihen (1861–1940), Ameerika katoliku kiriku prelaat
  • August Brauer (1863–1917), zooloog
  • Rudolf Heinze (1865–1928), jurist ja poliitik
  • Karl Jaspers (1883–1969), filosoof ja kirjanik, linna aukodanik alates 1963
  • Otto Schultze (1884–1966), Kriegsmarine kindraladmiral teises maailmasõjas
  • Otto Suhr (1894–1957), poliitik
  • Wilhelm Gideon (1898–1977), Natsi-Saksamaa SS komandant Gross-Roseni koonduslaagris
  • Hermann Behrends (1907–1948), Natsi-Saksamaa SS ohvitser, hukati sõjakuritegude eest
  • Hans Günther Aach (1919–), botaanik
  • Heinz Rökker (1920–2018), teise maailmasõja hävituslendur
  • Felix Gerritzen (1927–2007), jalgpallur Saksa rahvuskoondises
  • Jürgen Goslar (1927–), näitleja ja lavastaja
  • Ulrike Meinhof (1934–1976), ajakirjanik, terrorist ja Punaarmee fraktsiooni kaasasutaja
  • Brigitte Boehme (1940–), jurist ja kirikuhaldur
  • Thomas Schmidt-Kowalski (1949–2013), helilooja
  • Manfred Milinski (1950–), bioloog ja Max Plancki Ühingu liige
  • Stefan Czapsky (1950–), Ameerika filmioperaator
  • Klaus Modick (1951–), kirjanik ja kirjanduse tõlkija
  • Rena Niehaus (1954–), filminäitleja
  • Thomas Schütte (1954–), skulptor ja joonestaja
  • Heiko Daxl (1957–2012), meediakunstnik ja kuraator
  • Andrea Clausen (1959–), teatrinäitleja, Burgtheateri trupi liige
  • Karsten Baumann (1969–), endine jalgpallur ja praegune treener
  • Hans-Jörg Butt (1974–), jalgpalli väravavaht
  • Hasnain Kazim (1974–), ajakirjanik
  • Oliver Köhrmann (1976–), käsipallur
  • Sarah Nemtsov (1980–), helilooja

Vaata Oldenburgi valitsejate loendit valitsejate kohta, kes pole sündinud Oldenburgis.

Rootsi printsess Cecilia, 1835
  • Arp Schnitger (1648–1719), kuulus orelimeister
  • Cecilia Rootsist (1807–1844), Rootsi printsess
  • Wilhelm Heinrich Schüßler (1821–1898), arst, biokeemiliste toimeainetega alternatiivravi arendaja
  • Peter Suhrkamp (1891–1959), kirjastuse Suhrkamp Verlag asutaja
  • Hermann Ehlers (1904–1954), poliitik (CDU), Saksa Liidupäeva president, oli oma poliitilise karjääri alguses suurmaaomanik Oldenburgis

Linna aukodaniku tiitli on saanud lisaks Helene Langele ja Karl Jaspersile maalikunstnik Bernhard Winter (1871–1964, aukodanik alates 1961); Saksa-Ameerika rabi ja teoloogiaprofessor Leo Trepp (1913–2010, aukodanik alates 1990) ning graafik Horst Janssen (1929–1995, aukodanik alates 1992).

Aukodaniku tiitli said 1937 ka Adolf Hitler (1889–1945) ja Natsi-Saksamaa ametnik Carl Röver (1889–1942), kuid 1948 võttis linna raad neilt tiitli ära. Aukodaniku tiitlist jäid 2015 seose tõttu natsiideoloogiaga ilma ka Paul von Hindenburg (1847–1934, aukodanik alates 1917) ja kirjanik August Hinrichs (1879–1956, aukodanik alates 1944).

Vaata ka

  • Straße der Megalithkultur – turismimarsruut Osnabrückist Oldenburgi läbi umbes 33 megaliitilise paiga.

Viited

  1. ↑ Register of German municipalities (2022), vaadatud 7.10.2023.

Välislingid

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Oldenburg
  • Linna veebileht
  • Oldenburgi ametlik turismiinfo keskus
  • Oldenburgi rahvusvaheline filmifestival
  • Oldenburgi panoraamid
  • Oldenburgi tänavad
  • Alt Oldenburg
  • Oldenburgi pereuuringute assotsiatsioon
  • Oldenburgische Landschaft
  • v
  • r
Saksamaa suurlinnad (üle 100 000 elaniku)
Üle 1 000 000 SaksamaaÜle 500 000 Üle 200 000 Üle 100 000