Pärnu Postimees

Pärnu Postimees on Eesti kohalik ajaleht, mis ilmub Pärnumaal. Samanimelist ajalehte hakati välja andma 1857. aastal.

Ajalehe väljaandja on AS Postimees Grupp. Toimetus asub Pärnus Rüütli tänaval. Peatoimetaja on Siiri Erala.

Pärnu Postimehes on aegade jooksul töötanud või on selle lehega lähedalt seotud olnud tuntud kultuuritegelasi, nende seas kirjanikud Aristarch Sinkel, Väino Ilus, Ilmi Kolla, Rudolf Aller, Kalle Kurg, literaat Matti Vaga jt.^[1]

Ajalugu

Ajalehe esiknumber ilmus vkj 5. juunil / ukj 17. juunil 1857. Väljaande asutas Johann Voldemar Jannsen nädalalalehena Perno Postimees ehk Näddalileht (ilmus 1857–1886). Kuigi ei olnud esimene eestikeelne ajaleht, oli kaugelt edukam kui eelmised ja seega pani aluse Eesti ajakirjanduse järjepidevale arengule, oli väga loetav ja mõjukas (1862. aastal 2262 tellijat). ^[2] Perno Postimehe ilmuma hakkamist peetakse tihti ka ärkamisaja alguseks. Postimehe avanumbrisse paigutatud luuletuses pöördus Johann Voldemar Jannsen senise "maarahva" asemel "Eesti rahva" poole (tervitusluuletuse algusfraas "Terre, armas Eesti rahwas!"). Jannsen ärgitas lehe kaudu eesti rahvast olema uhke oma rahvuskuuluvuse üle ning nõutama haridust ja majanduslikku edukust. Samas oli väljaanne ka rahvalik, valgustusliku sisuga ja pakkus materjali laia maailma kohta. Lehe ametlikuks väljaandjaks sai kohalik raamatutrükkal Friedrich Wilhelm Borm, toimetajatöö tegi lehe asutaja praktiliselt üksipäini.

Jannsen andis Perno Postimeest välja Pärnus, ent 1863 Tartusse kolinult alustas ta uue lehe – Eesti Postimehe väljaandmist. Perno Postimees jäi küll teiste toimetajate käe all edasi ilmuma, kuid kaotas juhtiva rahvusliku lehe positsiooni.

1940. aastal hakkas ajaleht ilmuma nimega Pärnu Rahva Hääl, siis nimega Töörahva Hääl, 1952. aastal pandi sellele nimeks Pärnu Kommunist ning see ilmus mõne aja tollase oblastite moodustamise kampaania ajal loodud Pärnu oblasti ajalehena. Taasiseseisvumise järel sai ajaleht tagasi oma algse nime, mis tänapäevases keeles on Pärnu Postimees.

Pärnu linnalehe nimed

• Perno Postimees ehk Näddalileht, 1857–1885
• Postimees, 1886–1940 (nr 262, 27. september)
• Pärnu Rahva Hääl, 1940, nr 1, 6. juuli) – nr 85, 11. oktoober)
• Töörahva Hääl, 1940, nr 1 (15. oktoober) – 1941, nr 81 (3. juuli)
• Postimees, 1941, nr 1 (13. juuli) – 1944, nr 211 (14. september)
• Töörahva Hääl, 1944, nr 1 (29. september) – 1952, nr 98 (14. august)
• Pärnu Kommunist, 1952, nr 1 (15. august) – 1988, nr 119 (23. juuni)

Toimetajad

• Esimene toimetaja oli Johann Voldemar Jannsen aastatel 1857–1863.
• Ajalehe vastutavad toimetajad (hilisemal ajal peatoimetajad) on aegade jooksul olnud veel Caspar Franz Lorenzsonn, Friedrich Wilhelm Borm, Jaan Lipp, Friedrich Alexander Borm, Eugen Jannsen, Feodor Grodinski (1945–1948^[3]), Ernst-Adolf Helemäe, Margus Mets jt.
• 2006. aastast oli peatoimetaja Hannes Kuusma.
• Alates 1. juunist 2010 kuni 31. augustini 2015 oli Pärnu Postimehe peatoimetaja Peeter Raidla.
• Alates 1. septembrist 2015 kuni 6. maini 2018 oli Pärnu Postimehe peatoimetajaks Merili Nikkolo.

Vaata ka

• Tallorahwa Postimees (1857–1859 ilmunud nädalaleht)
• Lõbbus Juttustaja armsaks aeawiteks
• AS Eesti Meedia koduleht

Viited

Kirjandus

• "Ajalehega läbi aegade: Kihutamine lõppes sundsuplusega" – Pärnu Postimees 11. juuni 2001

Välislingid

• Pärnu Postimees
• Alo Lõhmus "Seitung, mis tegi talurahvast eestlased"
• Olaf Esna "Postipapa Jannsenile järgnenud ametipärijad" – Pärnu Postimees, 10. aprill 2007 (ajalehe toimetajatest)
• "Pole tähtis, mis värvi on kass, tähtis on, et ta hiiri püüab" (Mälestuslikku toimetajatest ja toimetusetööst Teise maailmasõja järel: Silvi Kanošina, Helga Koger, Enn Hallik, Iira Igasta, Kalle Kurg, Silvia Paluoja) – Pärnu Postimees, 1. juuni 2007, lk.10–11. Arhiivi failid: prn0106010-1.pdf ja prn0106011-1.pdf [1]
• Perno Postimehe vastutavad väljaandjad, vastutavad toimetajad ja tegevtoimetajad [2] ESTER