Piiskopilinnus
Piiskopilinnuseid (saksa keeles Bischofsburg; läti keeles Bīskapa pils) rajasid piiskopkonnad. Eesti aladel oli keskajal kaks piiskopkonda – Saare-Lääne piiskopkond ning Tartu piiskopkond.
Eesti ala piiskopilinnused
Saare-Lääne piiskopkonna linnused
- Lihula piiskopilinnus (Leal) – kasutati kahasse Liivi orduga, piiskopkonna vanim keskus (kuni aastani 1251).
- Vana-Pärnu piiskopilinnus (Alt-Pernau) – aastast 1251 oli piiskopkonna keskus, hävitati leedulaste poolt 1263. aastal.
- Haapsalu piiskopilinnus (Hapsal) – uus piiskopkonna keskus, linnust hakati ehitama 1260ndatel, toomkirik pühitseti 1279. aastal.
- Kuressaare piiskopilinnus (Arensburg) – enamik Saare-Lääne piiskoppe kasutas seda oma residentslinnusena.
- Koluvere piiskopilinnus (Schloss Lode)
Tartu piiskopkonna linnused
- Otepää piiskopilinnus (Odenpäh) – Eesti vanim kivilinnus, 1223–1224 oli piiskopkonna esimene keskus, linnus hävis lõplikult 1396. aastal.
- Tartu piiskopilinnus (Dorpat) – piiskopkonna pikaajaline keskus (alates 1224), linnus asus praeguse Tartu tähetorni kohal.
- Vana-Kastre piiskopilinnus (Oldentorn, Altenturm) – teetõkkelinnus Emajõel.
- Uue-Kastre piiskopilinnus (Warbeke, Werbeck) – teetõkkelinnus Emajõel, praegu asub samas kohas looduskaitseala keskus.
- Kirumpää piiskopilinnus (Kirrumpäh) – teetõkkelinnus Pihkva sõjateel Võhandu jõe ületuskohas.
- Vastseliina piiskopilinnus (Neuhausen) – teetõkkelinnus Pihkva sõjateel Piusa jõe ületuskohal Vana-Liivimaa piiril; rajatud Liivi ordu toetusel.
Tallinna piiskopi linnused
- Kiviloo piiskopilinnus (Fegefeur) – linnus rajati pärast 1413. aastat, kui seni Jägala jõe ääres Kaunissaares olnud Tallinna piiskopi residents viidi Jõelähtme jõe äärde Kiviloole. Linnus vallutati ja põletati Liivi sõjas 12. septembril 1560.
- Porkuni piiskopilinnus (Borckholm) – ehitati aastatel 1477–1479 Tallinna piiskopi Simon von der Borchi korraldusel saare põhjaotsa. Linnus hävis Liivi sõjas 1558. aastal.
Läti ala piiskopilinnused
Riia peapiiskopkonna linnused
- Riia piiskopilinnus (Bischofsburg, läti Rīgas bīskapa pils) – Riia peapiiskopi residents
- Koknese piiskopilinnus (Kokenhusen, läti Kokneses bīskapa pils) – Riia peapiiskopi residentslinnus[1]
- Rauna piiskopilinnus (Ronneburg, läti Raunas bīskapa pils) – Riia peapiiskopi residents
- Lemsalu piiskopilinnus (Lemsal, läti Limbažu bīskapa pils)
- Smiltene piiskopilinnus (Smilten, läti Smiltenes bīskapa pils)
- Dzērbene piiskopilinnus (Serben, läti Dzērbenes bīskapa pils)
- Cesvaine piiskopilinnus (Seßwegen, läti Cesvaines bīskapa pils)
- Gulbene piiskopilinnus (Schwaneburg, läti Gulbenes bīskapa pils)
- Turaida piiskopilinnus (Treiden, Treyden, läti Turaidas bīskapa pils) – Riia peapiiskopi residents
- Vainīži piiskopilinnus (Wainsel, läti Vainižu bīskapa pils)
- Salacgrīva piiskopilinnus (Salis, läti Salacgrīvas bīskapa pils)
- Ļaudona piiskopilinnus (Laudohn, läti Ļaudonas bīskapa pils)
- Krustpilsi piiskopilinnus (Kreutzburg, X-burg, läti Krustpils bīskapa pils)
- Lielvārde piiskopilinnus (Lennewarden, läti Lielvārdes bīskapa pils)
- Ikšķile piiskopilinnus (Uexküll, läti Ikšķīles bīskapa pils). Eesti keeles Üksküla linnus– varem Ikšķile piiskopi residents
- Dole piiskopilinnus (Dahlen, läti Doles bīskapa pils)
- Suntaži piiskopilinnus (Sunzel, Sunzeln, läti Suntažu bīskapa pils)
- Krimulda piiskopilinnus (Cremon, läti Krimuldas bīskapa pils)
- Lubāna piiskopilinnus (Lubahn, läti Lubānas bīskapa pils)
- Viļaka piiskopilinnus (Marienhausen, Villack, läti Viļakas bīskapa pils)
- Tirza piiskopilinnus (Tirsen, läti Tirzas bīskapa pils)
- Piebalga piiskopilinnus (Pebalg, läti Piebalgas bīskapa pils)
- Baltava piiskopilinnus (Baltow an der Oger, läti Baltavas bīskapa pils)
- Ungurpilsi vasallilinnus (Pürkeln, läti Ungurpils)
Kuramaa piiskopkonna linnused
- Piltene piiskopilinnus (Pilten, Piltenes bīskapa pils) – Kuramaa piiskopi residents
- Embūte piiskopilinnus (Ambothen, läti Embūtes bīskapa pils)
- Dundaga piiskopilinnus (Dondangen, läti Dundagas bīskapa pils)
- Rinda piiskopilinnus (Angermünde, läti Rindas (Angermindes) bīskapa pils)
- Valtaiķi piiskopilinnus (Neuhausen, läti Valtaiķu bīskapa pils)
- Ārlava piiskopilinnus (Erwahlen, läti Ārlavas bīskapa pils)
- Ēdole piiskopilinnus (Edwahlen, läti Ēdoles pils)
Seloonia ja Semgallia piiskoppide linnused
- Babīte piiskopilinnus (Castrum Babath, läti Babītes pils) – Seloonia piiskopi residents
- Mežotne piiskopilinnus (Mesothen, läti Mežotnes pils) – Semgallia piiskopi residents
Preisimaa ala piiskopilinnused
Kulmi piiskopkonna linnused
(saksa Bistum Kulm)
- Chełmża piiskopilinnus (Culmsee, poola zamek w Chełmży), (tänapäeval Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas)
Pomesania piiskopkonna linnused
(saksa Bistum Pomesanien)
- Kwidzyni piiskopilinnus (Marienwerder, poola Zamek w Kwidzynie), (tänapäeval Pomorze vojevoodkonnas)
Warmia piiskopkonna linnused
(saksa Erzbistum Ermland)
- Lidzbarki piiskopilinnus (Heilsberg, poola Zamek w Lidzbarku), (tänapäeval Warmia-Masuuria vojevoodkonnas)
Sambija piiskopkonna linnused
(saksa Bistum Samland)
- Majovka piiskopilinnus (Georgenburg, vene keeles Замок Георгенбург (:lt)), (tänapäeval Kaliningradi oblastis)
Vaata ka
Viited
- ↑ Mitteilungen aus dem Gebiete der Geschichte Liv-, Est- und Kurlands, Band 1, 1840, lk.307
Kirjandus
- Ieva Ose: Sari Latvijas viduslaiku pilis Riga: Latvijas vestures instituta apgads (Läti Ajaloo Instituudi Kirjastus)
- Ieva Ose: Die Burgen des Erzbistums Riga, Burgen kirchlicher Bauherren, 2001, Munchen-Berlin, lk 235–244 (Forschungen zu Burgen und Schlossern; Bd.6).
Välislingid
- Castles of Riga's Bishop and Capitul of Dome
