Prantsusmaa tütarvabariik

Oma Euroopa naaberosade hõivamise kestel Prantsuse revolutsioonisõdade ajal asutas Prantsusmaa nendel territooriumidel vabariiklikud režiimid. Prantsusmaa Vabariik väitis, et toetab vabariiklike printsiipide laiendamist Euroopas, kuid enamus nendest tütarvabariikidest olid tegelikult okupeeritud maade kontrollivahend Prantsuse ja kohaliku segatud kontrolli kaudu.

Prantsuse tütarvabariigid Itaalias

Alba vabariik (1796–1801), annekteeriti Prantsuse keisririiki
Liguuria vabariik (1796–1805), annekteeriti Prantsuse keisririiki
Itaalia vabariik (1802–1805), muudeti Itaalia kuningriigiks
- Tsisalpiini vabariik (1797–1802), muudeti Itaalia vabariigiks
  - Tsispadaani vabariik (1796–1797), moodustas Tsisalpiini vabariigi
    - Bologna vabariik (1796), annekteeriti Tsispadaani vabariiki
  - Bergamo vabariik (1797), moodustas Tsisalpiini vabariigi
  - Transpadaani vabariik (1797), moodustas Tsisalpiini vabariigi
  - Crema vabariik (1797), moodustas Tsisalpiini vabariigi
Brescia vabariik (1797)
Rooma vabariik (1798–1800)
- Ancona vabariik (1797–1798), ühines Rooma vabariigiga
- Tiberina vabariik (1798–1799), pealinn Perugia, ühines Rooma vabariigiga
Lémani vabariik (1798), tänapäeval Vaud' kanton
Etruuria vabariik (1799)
Pescara vabariik (1799)
Parthenope vabariik (1799), pealinn Napoli
Subalpiini vabariik (1802), annekteeriti Prantsuse keisririiki

Teised Prantsuse tütarvabariigid

Bouilloni vabariik (1794–1795)
Rauraki vabariik (Raurakische Republik/Republique Rauracienne), revolutsiooniline Prantsuse vabariik Baselis (1792–1793)
Mainzi vabariik, revolutsiooniline Prantsuse vabariik Reinimaal ja Pfalzis (1793)
Bataavia Vabariik (1795–1806), Madalmaad
Tsisrhenaani vabariik (1797), Saksamaal
Connachti vabariik (1798)
Helveetsia vabariik (1798–1803), Šveits
Danzigi vabalinn (1807–1815)
Illüüria provintsid (1809)