Raamatukujundus

Raamatu kaanekujunduses omab tähtsust selja kujundus. Kui raamatud on kõrvuti riiulis, siis esmainfo raamatu kohta saab huviline kätte just raamatu seljalt

Raamatukujundus, ka raamatukunst^[1], on raamatu kunstipärane kujundamine, ka raamatute kujundamisega tegelev kunstiharu. Raamatukujundus hõlmab illustratsiooni, kirja-, trüki- ja köitekujundust.^[2]^[1]

Raamatuid kujundavat kunstnikku nimetatakse raamatukujundajaks, ka raamatukunstnikuks.

Esimene raamatukujunduse võistlus Eestis toimus 1958. aastal. Konkurss "25 kauneimat Eesti raamatut" taaselustati praegusel kujul 1998. aastal Eesti Kujundusgraafikute Liidu, Eesti Kirjastuste Liidu ja Eesti Rahvusraamatukogu koostööna.^[3]

Kaanekujundusi

Raamatuköitekojas Taska valminud kalingurköites Henrik Ibseni "Peer Gynt" (1938)
Aristarch Sinkeli "Musta risti ikke all" esikaas. Kujundanud diplomitööna Maret Olvet (1956)
Marlene Longmani "Lesbian Love" esikaas. Kujundanud Harold W. McCauley (1960)
Bernard Cornwelli "Sharpe diadala" ('Sharpe'i triumf') esikaas (2006)

Vaata ka

raamatukunsti mõisteid
kujundusgraafika

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 "Kunstileksikon". Toimetuskolleegium Mart Kalm jt. Tallinn: Eesti Klassikakirjastus, 2001. Lk 362
↑ EKSS. "Eesti keele seletav sõnaraamat". eki.ee
↑ 2009 Eesti kauneimate raamatute võistlus. estbook.com

Kirjandus

Rein Loodus. "Eesti raamatukunsti teke ja areng. Kuni 1940. aastani". Kaane kujundanud Silvia Liiberg. Tallinn: Kirjastus Eesti Raamat, 1982. – 146 lk [1]

Välislingid

Mis teeb raamatust Raamatu. epl.delfi.ee, 6. veebruar 2004
Reet Varblane. Ilusa raamatu kujundamine nõuab aega. sirp.ee, 14. mai 2004
Ardo Kaljuvee. "Millega raamatukujundaja tegeleb?". epl.delfi.ee, 26. jaanuar 2008
Kiitus Eesti raamatukujundusele. blog.varrak.ee, 21. veebruar 2010
Märkmeid ärajäänud ettekandest - külalise tund. ulmeajakiri.ee, juuli 2014