Rahandus

Riigi rahandus
See artikkel on osa teemast: Rahandus ja maksud
Maksud Üksikisiku tulumaks Palgamaksud Tulumaks Aktsiis Maamaks Käibemaks Sotsiaalmaks Tollimaks Töötuskindlustusmakse Eesti maksusüsteem
Maksustamine Maksumäär Ühetaoline tulumaks Astmeline tulumaks Regressiivne tulumaks
Maksustamine maailmas Maksude osakaal SKPst
Majanduspoliitika Rahapoliitika keskpank kullastandard Fiskaalpoliitika riigieelarve defitsiit riigilaen Kaubanduspoliitika toll WTO
Rahandus Finantsturg Rahaturg Kapitaliturg Aktsiabörs Laen
Pangandus Föderaalreservi süsteem Maailmapank Jooksevkonto Kohustuslik reserv

Rahandus on rahaasjade ehk rahaliste suhete üldine korraldus majandusüksuses (riigis, korporatsioonis, ettevõttes jm).^[1]

Rahandused on ühendatud raha, riskide, aja kontseptsioone.

Rahandusega tegelevad mitmesuguseid institutsioonid, mille vaatepunktist on olulised erinevad rahanduse teemad.

Äriettevõtte rahandusega tegelemist nimetatakse finantsjuhtimiseks ja see keskendub kolme tüüpi otsustele:

1. investeerimisotsused, kui otsused selle kohta, milliseid tegevusi finantseerida;
2. finantseerimisotsused: kuidas neid tegevusi finantseerida;
3. rahavoogude juhtimisega seotud otsused, mis määravad, kuidas juhtida ettevõtte finantsressursse kõige efektiivsemal viisil.

Otsuste vastuvõtmisele eelneb ettevõtte raamatupidamine.

Riigi rahanduse seisukohalt on olulised teemad:

• riigieelarve koostamine ja sellega seoses maksude kehtestamine;
• raha emissioon ja raharingluse korraldamine ning riigi raha vääringu stabiilsuse eest hoolitsemine.

Rahanduses on oluline koht pankadel. Pangad tegelevad raha hoiustamise, laenude andmise ja investeerimisvõimaluste pakkumisega nii eraisikutele, ettevõtetele kui ka riigile.

Viited