Robert Burns

Robert Burnsi tuntuim töö, kunstnik Alexander Nasmyth, 1787 (detail).

Robert Burns (25. jaanuar 1759 – 21. juuli 1796)[1][2] oli šoti luuletaja, Šotimaa rahvuspoeet.

Šoti keeles kirjutanud luuletajatest on Burns kõige tuntum, ehkki suur osa tema kirjutistest on inglise keeles või selle šoti murdes, mille lugejaskond oli (ja on) laiem kui šotikeelseil tekstidel. Oma ingliskeelsetes teostes on Burnsi poliitilised või sotsiaalsed kommentaarid tihti kõige otsekohesemad.

Burnsi peetakse üheks esimeste romantistlike kirjanike seast. Pärast surma inspireeris ta nii liberalismi kui ka sotsialismi rajajaid. Šotimaal ja välisšotlaste seas on ta tänini tähtis kultuuriline sümbol, tema mõju šoti kirjandusele on tugev. Burnsi mälestamine ja tema teoste ülistamine võttis 19.-20. sajandil peaaegu rahvusliku kultuse mõõtmed. 2009. aastal valiti ta Šoti telekanali STV korraldatud avalikul hääletusel suurimaks šotlaseks ("Greatest Scot").

Algupäraste teoste kõrval kogus Burns ka šoti rahvalaule, mida sageli kirjanduslikult kohandas. Tema luuletust (ja laulu) "Auld Lang Syne" lauldakse sageli aasta viimasel päeval ning "Scots Wha Hae" oli pikka aega Šotimaa mitteametlik rahvushümn. Burnsi tuntumate luuletuste seas on veel näiteks "Hiirele", "Tam o' Shanter" ja "Ae Fond Kiss".

Teosed eesti keeles

  • "Lõbusad kerjused" (poeeme, luuletusi, epigramme). Inglise keelest tõlkinud Ralf Parve. Loomingu Raamatukogu 1959, nr 3, Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus, Tallinn, 46 lk
  • "Mu arm on nagu ruske roos". Koostaja ja järelsõna autor: Urmas Tõnisson. Ilmamaa, Tartu 2000, 120 lk; ISBN 9985878965

Muusika

Vaata ka

Viited

  1. ↑ O'Hagan, A: "The People's Poet", The Guardian, 19 January 2008.
  2. ↑ "Scotland's National Bard" - "Robert Burns 2008" Scottish Executive, 25. jaanuar 2008 (vaadatud 10. juunil 2009)

Kirjandus ja välislingid