Romanovid

Romanovid olid Venemaa tsaaririigi ja Venemaa keisririigi dünastia, kes valitses Venemaad kuni 1917. aasta veebruarirevolutsioonini.

Holstein-Gottorp-Romanovite dünastia vapp

Romanovite dünastia rajaja oli Mihhail I Fjodorovitš Romanov. Maakogu (Zemski Sobor) valis ta Venemaa valitsejaks vkj 21. veebruaril/ukj 3. märtsil 1613, kui ta oli 16-aastane. Vkj. 11. juulil/ukj 21. juulil 1613 krooniti ta Moskva Kremlis Uspenski katedraalis tsaariks.

Romanovid

Mihhail Romanov
Peeter I
Jelizaveta Petrovna
  • Mihhail I Fjodorovitš (1613–1645); oli abielus kaks korda.
    • Esimene abikaasa oli Marija Vladimirovna Dolgorukaja, kes suri 7. jaanuaril 1626.
    • Teine abikaasa oli Jevdokija Lukjanovna Strešneva (elas 1608 – 18. august 1645). Sellest abielust, millest sündis 10 last, põlvnesid kõik tulevased Romanovid.
    • Aleksei Mihhailovitš ehk Aleksei I.
  • Aleksei I (1645–1676); oli abielus kaks korda. Esimene abikaasa oli Marija Miloslavskaja (1624–1669). Abielust sündisid
    • Dmitri Aleksejevitš (1648–1649)
    • Jevdokija Aleksejevna (1650–1712)
    • Marfa Aleksejevna (1652–1707)
    • Aleksei Aleksejevitš (1654–1670), Vene tsaaritrooni kandidaat ja Poola kuningatrooni kandidaat Jan II Kazimierzi järel, kuid suri viimasest varem
    • Anna Aleksejevna (1655–1659)
    • Sofia Aleksejevna (1657–1704)
    • Jekaterina Aleksejevna (1658–1718)
    • Marija Aleksejevna (1660–1723)
    • Fjodor III (1661–1682), Vene tsaar aastatel 1676–1682
    • Fedosja Aleksejevna (1662–1713)
    • Simeon (1665–1669)
    • Ivan Aleksejevitš ehk Ivan V (1666–1696), Vene tsaar aastatel 1682–1696. Abielust Praskovia Saltõkovaga sündisid
      • Anna Ivanovna ehk Anna I
      • Jekaterina Ivanovna (1691-1733); abiellus Karl Leopold von Mecklenburgiga, abielust sündis
    • Jevdokija Aleksejevna (1669–1669)
    • Teist korda abiellus Aleksei Mihhailovitš 1671. aastal Natalja Kirillovna Narõškinaga (1651–1694). Abielust sündisid
    • Pjotr Aleksejevitš ehk Peeter I (1672–1725)
    • Natalja Aleksejevna (1673–1716)
    • Fjodora Aleksejevna (1674–1677)
  • Peeter I (1682–1725)
  • Katariina I (1725–1727)
  • Peeter II (1727–1730)
  • Anna I (1730–1740)
  • Ivan VI (1740–1741)
  • Jelizaveta Petrovna (1741–1762) suri lastetuna.

Holstein-Gottorp-Romanovite dünastia

Holstein-Gottorpi hertsog Karl Peter Ulrich, hilisem Venemaa keiser Peeter III

Holstein-Gottorp-Romanovite dünastia valitses Venemaad aastatel 1761–1917. Dünastiale pani aluse Holstein-Gottorpi hertsog Karl Peter Ulrich, kes Vene keisrina kandis nime Peeter III. Ta päris Vene trooni, sest tema ema oli Peeter I tütar Anna Petrovna Romanova. Dünastiast pärineb ka viimane Venemaa keiser Nikolai II.

Nikolai I
Aleksander III
Nikolai II
  • 1762–1796 Katariina II (1729–1796), snd Anhalt-Zerbsti printsess Sophie Friederike Auguste; abiellus Vene troonipärija, Holstein-Gottorpi hertsogi Karl Peter Ulrichiga (keisrina Peeter III)
    • poeg Pavel Petrovitš (keisrina Paul I)
    • tütar Anna Petrovna (1757–1759)
  • 1796–1801 Paul I; tema esimene abikaasa (1773–1776) oli Natalja Aleksejevna (snd Wilhelmina Luisa von Hessen-Darmstadt (1755–1776)), kes suri sünnitamisel; abiellus teist korda 1776. aastal Maria Fjodorovnaga (1759–1828) (snd Sophia Dorothea Augusta Luisa, Württembergi printsess)
    • Aleksandr Pavlovitš (1777–1825; keisrina Aleksander I)
    • suurvürst Konstantin Pavlovitš (1779–1831)
    • suurvürstinna Aleksandra Pavlovna (1783–1801), abiellus Austria ertshertsogi Joseph Anton Johanniga
    • suurvürstinna Jelena Pavlovna (1784–1803)
    • suurvürstinna Jekaterina Pavlovna (1788–1819)
    • suurvürstinna Olga Pavlovna (1792–1795)
    • suurvürstinna Anna Pavlovna (1795–1865)
    • suurvürst Nikolai Pavlovitš (1796–1855; keisrina Nikolai I)
    • suurvürst Mihhail Pavlovitš (1798–1849)
  • 1801–1825 Aleksander I, abiellus Badeni printsessi Luise Maria Augustaga (1779–1826; õigeusku ristituna Jelizaveta Aleksejevna)
  • 1825–1855 Nikolai I, abiellus Preisi printsessi Charlottega (1798–1860; õigeusku ristituna Aleksandra Fjodorovna)
    • Aleksander Nikolajevitš (1818–1881; keisrina Aleksander II)
    • suurvürst Konstantin Nikolajevitš (1827–)
      • suurvürst Konstantin Konstantinovitš vanem (1858–1915)
        • suurvürst Joann Konstantinovitš, (1886–1918), suri bolševike käe läbi 18. juulil 1918 Alapajevski linna lähedal kaevandustes
        • suurvürst Konstantin Konstantinovitš noorem (1890/1891-1918), suri bolševike käe läbi 18. juulil 1918 Alapajevski linna lähedal
        • suurvürst Igor Konstantinovitš (1894–1918), suri bolševike käe läbi 18. juulil 1918 Alapajevski linna lähedal
      • suurvürst Dmitri Konstantinovitš (1860–1919), suri bolševike käe läbi 27. jaanuaril 1919 Petrogradis Peeter-Pauli kindluses
    • suurvürst Nikolai Nikolajevitš
    • suurvürst Mihhail Nikolajevitš (1832–1909), kindralfeldmarssal, asemik Kaukaasias ja Kaukaasia armee juhataja (1862–1881), Riiginõukogu esimees (1881–1905)
      • suurvürst Nikolai Mihhailovitš (1859–1919), suri bolševike käe läbi 27. jaanuaril 1919 Petrogradis Peeter-Pauli kindluses
      • suurvürstinna Anastassija Mihhailovna (1860–1922)
      • suurvürst Mihhail Mihhailovitš (1861–1929)
      • suurvürst Georgi Mihhailovitš (1863–1919)
      • suurvürst Aleksander Mihhailovitš (1866–1933)
      • suurvürst Sergei Mihhailovitš (1869–1918), suri bolševike käe läbi 18. juulil 1918 Alapajevski linna lähedal kaevandustes
      • suurvürst Aleksei Mihhailovitš (1875–1895)
  • 1855–1881 Aleksander II, abiellus Hesseni suurhertsogi Ludwig II tütre Maximilienne Wilhelmine Mariega, kes lasi end ristida õigeusklikuks ning võttis nimeks Maria Aleksandrovna
    • suurvürst Aleksander Aleksandrovitš (1845–1894; keisrina Aleksander III)
    • suurvürst Vladimir Aleksandrovitš (1847–1909), Peterburi sõjaväeringkonna ülem
    • suurvürst Aleksei Aleksandrovitš (1850–1909)
    • suurvürst Sergei Aleksandrovitš (1857–1905), Moskva kindralkuberner ja Moskva Sõjaväeringkonna ülem, suri esseeride terroristide käe läbi 1905. aastal
    • suurvürst Pavel Aleksandrovitš (1860–1919), suri bolševike käe läbi 27. jaanuaril 1919 Petrogradis Peeter-Pauli kindluses
      • suurvürstinna Maria Pavlovna (1890–1958)
      • suurvürst Dmitri Pavlovitš (1891–1942), osales Grigori Rasputini tapmises 1916. aastal
  • 1881–1894 Aleksander III
    • suurvürst Nikolai Aleksandrovitš (1868–1918; keisrina Nikolai II)
    • suurvürst Aleksandr Aleksandrovitš (1869–1870)
    • suurvürst Georgi Aleksandrovitš (1871–1899)
    • suurvürstinna Ksenja Aleksandrovna (1875–1960)
    • suurvürst Mihhail Aleksandrovitš (Mihhail II) (1878–1918), suri bolševike käe läbi 12. juunil 1918 Permis
    • suurvürstinna Olga Aleksandrovna (1875–1960) ([1])
  • 1894–1917 Nikolai II (1868–1918) ja keisrinna Aleksandra Fjodorovna, suri bolševike käe läbi 17. juulil 1918 Jekaterinburgis
    • suurvürstinna Olga Nikolajevna (1895–1918), suri bolševike käe läbi 17. juulil 1918 Jekaterinburgis
    • suurvürstinna Tatjana Nikolajevna (1897–1918), suri bolševike käe läbi 17. juulil 1918 Jekaterinburgis
    • suurvürstinna Maria Nikolajevna (1899–1918), suri bolševike käe läbi 17. juulil 1918 Jekaterinburgis
    • suurvürstinna Anastassija Nikolajevna (1901–1918), suri bolševike käe läbi 17. juulil 1918 Jekaterinburgis
    • troonipärija Aleksei Nikolajevitš (1904–1918), suri bolševike käe läbi 17. juulil 1918 Jekaterinburgis
  • 1917 Mihhail II (1878–1918)

Vene keiserliku perekonna pead alates 1917. aastast

  • 1917–1938 Kirill Vladimirovitš (Kirill I), (1876–1938), abiellus 1905 Sachsen-Coburg-Gotha printsessi Victoria Melitaga (Viktoria Fjodorovna, 1876–1936)
  • 1938–1992 Vladimir Kirillovitš (Vladimir III), (1917–1992), abiellus 1948 vürstinna Leonida Bagration-Muhranskiga (Leonida Georgijevna, 1914–2010)
  • 1992– Maria Vladimirovna (Maria I), (1953–), abiellus 1976 Preisi printsi Franz Wilhelmiga (Mihhail Pavlovitš, 1943–, lahutatud 1986)
    • troonipärija Georgi Mihhailovitš (sündinud 1981)

Troonipärimise seadus

Troonipärimise seaduse Venemaal kehtestas keiser Paul I 1791. aastal. Nikolai I ajal, 1832. aastal, lisati see sõnastuses "Keiserliku perekonna institutsioon" («Учреждение об императорской фамилии») "Venemaa keisririigi seaduste kogumikku" («Свод законов Российской империи»). Viimased parandused tegi selles Nikolai II 1911. aastal.

Keisritrooni pärijale esitatud nõuded:

  1. Kuuluvus Romanovite keiserlikku kotta;
  2. Esmasündimus meesliinis;
  3. Vanemate abielu võrdsus (troonipärija peab abielluma valitseva koja liikmega);
  4. Sündimine õigeusklikest vanematest, vaieldamatu truudus õigeusule ja selle kaanonitele;
  5. Põhiseadustele, mille alusel keiser ja tema järglased valitsevad, antud truudusevandest kinnipidamine;
  6. Troonile asumise kõlblikkus usulisest vaatekohast;
  7. Meesliini katkemisel läheb troonipärimisõigus naissoost isikule, kes vastab eeltoodud nõuetele[2].

Vaata ka

Viited

  1. ↑ "Йен Воррес: Мемуары Великой Княгини Ольги Александровны". Originaali arhiivikoopia seisuga 20. jaanuar 2009. Vaadatud 26. märtsil 2009.
  2. ↑ "Александр Бушков. Красный монарх.". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. märts 2016. Vaadatud 12. juulil 2009.

Kirjandus

  • Staffan Skott. Romanovid. Rootsi keelest tõlkinud Vladimir Beekman. Tallinn, Eesti Raamat, 1999.

Välislingid

  • An Online Gotha: Russia
  • Romanovid ootavad riigilt tunnustust, Postimees 1. aprill 2009
  • Venemaal rehabiliteeriti Romanovite dünastia liikmeid – Elu24, 9. juuni 2009.
  • Suri Romanovite dünastia vanim liige – Postimees, 24. mai 2010 (artiklis nimetatakse Leonida Georgijevnat ekslikult dünastia liikmeks ja dünastia peaks ning räägib ekslikult dünastia peade vahetusest)