Sahha teaduste akadeemia

Sahha (Jakuutia) Vabariigi Teaduste Akadeemia, ka Sahha TA, (jakuudi keeles Саха Өрөспүүбүлүкэтин Наукаларын академията; vene keeles Академия Наук Республики Саха (Якутия)) on Sahha teaduste akadeemia, vabariigi kõrgeim teadusasutus, mille eesmärk on edendada vabariigi teadust, rõhuasetusega piirkonna sotsiaalmajanduslikule arengule.

Sahha teaduste akadeemia on teadusorganisatsioon, mis ühendab Sahha TA liikmeid. Akadeemia asutati Sahha Vabariigi (Jakuutia) presidendi seadlusega 1993. aastal Jakutskis.[1]

Sahha TA koduleht on venekeelne. Sahha TA teeb tihedat koostööd Venemaa Teaduste Akadeemiaga, eeskätt selle Siberi, Kaug-Ida ja Uurali osakonnaga. Sahha TA peakorter asub Jakutskis aadressil prospekt Lenina 33. Samas majas asub ka Venemaa Föderatsiooni presidendi vastuvõturuum.

Varem eksisteeris Jakuudi ANSV-s NSV Liidu Teaduste Akadeemia Siberi osakonna Jakuudi filiaal, mis praegu tegutseb Jakutskis Venemaa Teaduste Akadeemia Siberi osakonna Jakuudi teaduskeskusena.

Akadeemia autasud

1997. aastal asutati akadeemia kõrgeim autasu – Sahha teaduste akadeemia kuldmedal.

Akadeemia struktuur

Akadeemia koosseisu kuuluvad:

  • Arktilise arheoloogia ja paleoökoloogia teaduskeskus
    • Arheoloogia ja inimese paleoökoloogia osakond
    • Prilenskoje arheoloogiline ekspeditsioon (tegutseb alaliselt 1964. aastast)
    • Kirde-Aasia arheoloogiamuuseum
  • Arktika teaduskeskus[1]
    • Mammutite fauna uurimise osakond
    • Jakuudi entsüklopeedilise sõnastiku koostamise keskus
    • Põhjaregiooni linnade ökoloogia osakond[1]
  • Sahha Vabariigi (Jakuutia) intellektuaalse omandi keskus
  • Teadushariduskeskus
  • Sahha TA Lääne-Jakuutia teaduskeskus (asub Mirnõis)
  • Sahha TA Lõuna-Jakuutia teaduskeskus (asub Nerjungris)[1]

Varem kuulusid Sahha TA koosseisu ka teadusinstituudid, kuid aastatel 2007–2008 toimunud reorganiseerimise käigus viidi instituudid üle föderaalomandisse.[1]

Akadeemia liikmeskond

Tunnustatud teadlasi valitakse akadeemia liikmeteks. Akadeemial on kolm liikmestaatust: tegevliige (akadeemik), auliige ja välisliige. Tegevliikmetele makstakse palka. 2017. aasta seisuga kuulus akadeemia liikmeskonda 41 tegevliiget, 5 auliiget ja 1 välisliige.

Tegevliikmeid

Humanitaar- ja sotsiaalteadlasi

  • Anatoli Aleksejev, ajaloolane, Venemaa TA Siberi osakonna Põhja-Venemaa põlisrahvaste humanitaaruuringute instituudi direktor
  • Anatoli Burtsev, filoloogiadoktor, Ammossovi-nimelise Kirde Föderaalülikooli professor
  • Anatoli Gogolev, etnograaf, Ammossovi-nimelise Kirde Föderaalülikooli kateedrijuhataja (kuni 2008)
  • Juri Motšanov, arheoloog ja paleoökoloog, Sahha TA arktilise arheoloogia ja inimese paleoökoloogia teaduskeskuse teadusdirektor
  • Natalja Ohlapkova, majandusdoktor, Venemaa majandusarengu ministeeriumi makroökonoomikainstituudi teadusdirektor
  • Pjotr Sleptsov, Venemaa TA Siberi osakonna Põhja-Venemaa põlisrahvaste humanitaaruuringute instituudi leksikoloogia ja leksikograafia sektori peateadur

Füüsikuid, matemaatikuid ja mehaanikateadlasi

  • Jevgeni Berežko, füüsik, Venemaa TA Siberi osakonna kosmofüüsikauuringute ja aeronoomia instituudi direktor, Venemaa Teaduste Akadeemia korrespondentliige
  • Juri Grigorjev, matemaatik ja mehaanikateadlane, akadeemia teadussekretär
  • Germogen Krõmski, füüsik, Venemaa TA Siberi osakonna kosmofüüsikauuringute ja aeronoomia instituudi peateadur, Venemaa Teaduste Akadeemia akadeemik

Tehnikateadlasi

  • Sergei Batugin, Venemaa TA Siberi osakonna Põhja-Venemaa mäeinstituudi peateadur
  • Nikolai Grib, Ammossovi-nimelise Kirde Föderaalülikooli tehnikainstituudi asedirektor
  • Viktor Jakovlev, Venemaa TA Uurali osakonna mäeinstituudi peateadur, Venemaa Teaduste Akadeemia korrespondentliige
  • Vassili Filippov, tehnikadoktor, Sahha TA president (1994–2001 ja 2003–2008), Venemaa Teaduste Akadeemia korrespondentliige
  • Valeri Lepov, Venemaa TA Siberi osakonna Põhja-Venemaa füüsika-tehnikaprobleemide instituudi teadusdirektor
  • Andrei Matvejev, Venemaa TA Siberi osakonna Põhja-Venemaa mäeinstituudi laborijuhataja

Geolooge

  • Valeri Fridovski, Venemaa TA Siberi osakonna teemantide ja väärismetallide geoloogia instituudi direktori kohusetäitja
  • Valeri Imajev, Venemaa TA Siberi osakonna maakoore instituudi seismogeoloogia laboratooriumi juhataja
  • Igor Kolodeznikov, geoloog, akadeemia president (2008. aastast)
  • Viktor Maršintsev, geoloog, Sahha Vabariigi teemantide, vääriskivide ja eheda kulla rahvusliku teaduskeskuse direktor (1993–2004)
  • Valeri Nikitin, Lõuna-Jakuutia teaduskeskuse esimees
  • Aleksandr Safronov, Venemaa TA Siberi osakonna nafta- ja gaasiprobleemide instituudi direktor, Venemaa Teaduste Akadeemia korrespondentliige
  • Viktor Šepelev, Venemaa TA Siberi osakonna Melnikovi-nimelise geokrüoloogia instituudi teadusdirektor
  • Nikolai Zintšuk, geoloog, Lääne-Jakuutia teaduskeskuse esimees

Biolooge

  • Nadežda Danilova, Jakuutia botaanikaaia juhtivteadur
  • Dmitri Savvinov, Sahha Vabariigi Põhjaregiooni rakendusökoloogia instituudi direktor (1993–2007)
  • Nikita Solomonov, Venemaa TA Siberi osakonna bioloogia instituudi direktor (1986–1997), Venemaa Teaduste Akadeemia korrespondentliige

Arstiteadlasi

Auliikmeid

Välisliikmed

  • Hans-Wolfgang Hubberten, mineraloog, Potsdami Ülikooli isotoopgeoloogia professor, Alfred Wegeneri Polaar- ja Mereuuringute Instituudi Potsdami filiaali direktor[2][3]

Viited

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 История развития академии наук Республики Саха (Якутия). science.ykt.ru
  2. ↑ Professor Dr. Hans-Wolfgang Hubberten. geogovernance.de
  3. ↑ Доктор, профессор Ханс-Вольфганг Хуббертен. science.ykt.ru

Välislingid

  • Koduleht. science.ykt.ru