Satelliitnavigatsioon
Satelliitnavigatsioon on raadionavigatsioon, mille korral navigatsioonisignaali edastavad raadiomajakad paiknevad ümber Maa tiirlevatel tehiskaaslastel ‒ satelliitidel.
Satelliitnavigatsiooni levinuim kasutusala on navigeerimine ‒ vee-, õhu- või kosmosesõiduki või mõne muu liikuri täpse aja, kursi ja asukoha määramine. Peale selle rakendatakse satelliitnavigatsioonisüsteemi muudeski teaduse ja tehnika valdkondades, näiteks:
- geodeesias ‒ maapinna punktide koordinaatide täpseks määramiseks;
- kartograafias ‒ geograafiliste kaartide koostamiseks;
- tektoonikas ‒ maakoore laamade liikumise mõõtmiseks;
- logistikas ‒ toodete ja kaubasaadetiste asukoha kindlaks tegemiseks.
Esimene satelliitnavigatsioonisüsteem loodi 1967. aastal USAs mereväe tarbeks. Alates 1995. aastast on üldkasutuses Ameerika Ühendriikide ülemaailmne asukoha määramise süsteem GPS. Alates 2011, aastast on globaalselt kasutatav ka Vene Föderatsiooni süsteem GLONASS, 2020. aastal on kavas täisvalmiduses käiku anda Euroopa Liidu ülemaailmne süsteem Galileo ja Hiina Rahvavabariigi BeiDou.
Mitmes riigis (India, Jaapan, Prantsusmaa) on kasutusel piirkondliku ulatusega satelliitnavigatsioonisüsteemid.
Vaata ka
Välislingid
- Ülevaade satelliitsidesüsteemidest: Navigatsioonisüsteemid
- v
- r
Astrodünaamika • Satelliidi testimine
Kaugseire (Okeanograafia • Foto • Luure) • Kosmoseturism • Navigatsioon • Ringhääling (Satelliittelevisioon • Satelliitraadio) • Satelliitside
| Üldist | |
|---|---|
| Ohud | |
| Suurprojektid | Apollo • Gemini • Rahvusvaheline kosmosejaam • Mercury • Mir • Shenzhou • Sojuz • Space Shuttle • Voshod • Vostok |
Kanderakett • Rakett • Kosmoseaparaadi täitursüsteemid • Kosmoselennuk • Tehiskaaslane • Sond • Orbitaaljaam • Kosmoselaev
