Schwarzburg-Rudolstadt
| Grafschaft (Fürstentum) Schwarzburg-Rudolstadt 1599–1919 | |
  Lipp Vapp | |
 Schwarzburg-Rudolstadt Saksa keisririigis | |
| Valitsusvorm | vasallvürstkond |
|---|---|
| Osa | Saksa-Rooma riigi osastisriik (aastani 1806), Reini Liidu liikmesriik, Saksa Liidu liikmesriik, Põhja-Saksa Liidu liikmesriik, Saksa keisririigi liiduriik, Weimari vabariigi liidumaa |
| Pealinn | Rudolstadt |
Schwarzburg-Rudolstadt oli väike riik Saksamaal, tänapäeva Tüüringis, pealinnaga Rudolstadtis.
Ajalugu
Schwarzburg-Rudolstadt loodi aastal 1599 Schwarzburgi dünastia maade ümberasustamise käigus. 11. sajandist alates oli krahvipere elukohaks olnud Schwarzburgi loss, kuigi pärast 1340. aastat oli enamiku riigina eksisteerimise ajast pealinnaks suurem linn Rudolstadt. Aastal 1583 suri Schwarzburgi krahv Günther XLI, Günther XL Rikka vanim poeg ja ühendatud Schwarzburgi maade valitseja järglasteta. Tema troonijärglased olid ta nooremad vennad, kusjuures Albrecht VII sai territooriumi Rudolstadti ümber. Pärast seda, kui nende vend, Schwarzburg-Frankenhauseni krahv Wilhelm I aastal 1597 suri, rajasid elusolevad vennad Albrecht VII ja Johann Günther I 1599. aasta Stadtilmi lepinguga kaks krahvkonda: Schwarzburg-Rudolstadti ja Schwarzburg-Sondershauseni.
Albrechti järglased valitsesid suveräänsete Saksa-Rooma riigi krahvidena. Krahv Albert Anton (1662–1710) ülendati keiser Leopold I poolt vürstiseisusse, kuid alles tema poeg Ludwig Friedrich I (1710–1718) oli see, kes esimesena vürstitiitlit kandis, kusjuures Schwarzburg-Rudolstadt sai vürstkonnaks aastal 1711. See pidas vastu mediatisatsioonile, pärast keisririigi kaotamist ühines aastal 1807 Reini Liiduga ja aastal 1815 Saksa Liiduga.
23. novembril 1918, novembrirevolutsiooni käigus ja kõigi Saksa monarhiate langemisel oli vürst Günther Victor viimane, kes kukutati. Endisest vürstkonnast sai aastal 1919 vabariik, mis liideti järgmisel aastal uue Tüüringi liidumaaga. Aastal 1905 oli Schwarzburg-Rudolstadti pindala 940 km² ja rahvaarv 97 000.
Schwarzburg-Rudolstadti valitsejad
Schwarzburg-Rudolstadti krahvid
- 1574–1605: krahv Albrecht VII (1537–1605), Schwarzburgi krahvi Günther XL poeg, Schwarzburg-Rudolstadti krahvkonna (riigi) asutaja
- 1605–1630: krahv Karl Günther (1576–1630), järgnes noorem vend Ludwig Günther I
- 1612–1634 krahv Albrecht Günther (1582-1634)
- 1630–1646: krahv Ludwig Günther I (1581–1646)
- 1646–1662: regent Emilie von Oldenburg (1614–70)
- 1662–1710: krahv Albert Anton (1641–1710)
Schwarzburg-Rudolstadti vürstid
- 1710–1718: vürst Ludwig Friedrich I (1667–1718)
- 1718–1744: vürst Friedrich Anton (1692–1744)
- 1744–1767: vürst Johann Friedrich (1721–67)
- 1767–1790: vürst Ludwig Günther II (1708–90)
- 1790–1793: vürst Friedrich Karl (1736–93)
- 1793–1807: vürst Ludwig Friedrich II (1767–1807)
- 1807–1814: regent Karoline von Hessen-Homburg (1771–1854)
- 1814–1867: vürst Friedrich Günther (1793–1867)
- 1867–1869: vürst Albert (1798–1869)
- 1869–1890: vürst Georg Albert (1838–90)
- 1890–1918: vürst Günther Victor (1852–1925), pärast vürst Karl Güntheri surma aastal 1909 ka Schwarzburg-Sondershauseni vürst.
Vaata ka
- Schwarzburgi dünastia
- v
- r
Saksa Liidu liikmed (1815–1866) Hessen
Baden • Hessen • Luksemburg • Mecklenburg-Strelitz • Mecklenburg-Schwerin •
Oldenburg • Saksi-Weimar-Eisenach Anhalt (alates 1863), Anhalt-Bernburg (kuni 1863), Anhalt-Dessau (kuni 1863), Anhalt-Köthen (kuni 1847) • Braunschweig • Holstein • Limburg • Nassau • Saksi-Altenburg (alates 1826) • Saksi-Coburg-Gotha (alates 1826) • Saksi-Coburg-Saalfeld (kuni 1826) • Saksi-Gotha-Altenburg (kuni 1826) • Saksi-Hildburghausen (kuni 1826) • Saksi-Lauenburg • Saksi-Meiningen
Hessen-Homburg • Hohenzollern-Hechingen (kuni 1850) • Hohenzollern-Sigmaringen (kuni 1850) • Liechtenstein
• Lippe • Reussi vanem liin • Reussi noorem liin • Schaumburg-Lippe • Schwarzburg-Rudolstadt • Schwarzburg-Sonderhausen • Waldeck-Pyrmont
