Sir

Sir (hääldus [sö:r]) on inglise keelt kõnelevates maades, eeskätt Suurbritannias, tiitliga alamaadli hulka kuuluvate isikute (baronet ja rüütel) poole pöördumisel kasutatav viisakussõna. Tihti arvatakse ekslikult, et sir on tiitel.

Sõna sir viisakussõnana

Pöördumis- või kõnetamisviis

Viisakussõna sir kasutatakse kas suulise pöördumise korral eesnime ees (näiteks Sir Winston) või kirjaliku pöördumise korral ees- ja perekonnanime ees (näiteks Sir Winston Churchill) – sel juhul kirjutatakse see eesti keeles suure algustähega ja harilikus ehk püstkirjas. Kui viisakussõna sir kasutatakse eestikeelses tekstis ilma isiku pärisnimeta, siis kirjutatakse see väikse algustähega ja kursiivis.

Vajadus kasutada

Viisakusvormelit sir kasutatakse pöördumisel järgmiste tituleeritud isikute poole:

Suurbritannias

Baronet (Bt.)
Sukapaelaordu rüütel (KG)
Karuohakaordu rüütel (KT)
Bathi ordu komandör või suurristi rüütel (KCB/GCB)
Püha Miikaeli ja Püha Jüri ordu rüütelkomandör või suurristi rüütel (KCMG/GCMG)
Kuningliku Victoria ordu rüütelkomandör või suurristi rüütel (KCVO/GCVO)
Briti impeeriumi ordu rüütelkomandör või suurristi rüütel (KBE/GBE)
Knight Bachelor (Kt.)

Sõna sir kasutus koos tiitlit tähistavate postnominaalsete lühenditega

Näiteid:

admiral Sir Bruce Fraser, KBE
feldmarssal Sir Thomas Blamey, KBE
professor Sir Patrick Bateson, FRS
Sir Arvi Parbo, Kt. Bach.

Kuid näiteks doktorikraadi ei kasutata koos viisakussõnaga sir. Samuti ei kasutata sõna sir vaimulikkonnas:

reverend dr John Polkinghorne, KBE, FRS (Post-nominal letters KBE viitavad, et reverend kuulub rüütliseisusse).

Kui rüütliseisuse tunnused (näiteks ordenimärgid) on antud isikule, kes ei ole Suurbritannia ega Rahvaste Ühenduse kuningriigi kodanik, loetakse teda aurüütliks ning tema poole pöördumisel ei kasutata nime ees sõna sir.^[viide?] Eestlastest on niisugused: