Sisejulgeolek

Sisejulgeolek ehk siseturve on riigi sisemine julgeolekuseisund, mille tagavad sisejulgeolekusüsteemi moodustavad sisejulgeolekustruktuurid. Sisejulgeoleku ehk siseturvestruktuurid tuvastavad ja väldivad ebaseaduslikke ja sihilikult kuritahtlikke toiminguid, mis kahjustavad inimesi, ühiskonda, ainelisi ja ainetuid väärtusi ning infrastruktuure, kaitsevad nende toimingute eest, leevendavad rünnete toimet ja tagavad jätkusuutlikkuse pärast rünnet.

Riigi sisejulgeolek hõlmab füüsilist ja sotsiaalset komponenti. Füüsilise julgeoleku tagamisel on peamised ülesanded avaliku korra kaitse ja võitlus kuritegevusega, riigipiiri valvamine ja kaitsmine, piirirežiimi tagamine, kodanikukaitse, tuletõrje- ja päästetööde korraldamine ning erakorralise arstiabi andmine. Riigi sisejulgeolekut mõjutab hulk tihedalt seotud valdkondi, sealhulgas näiteks poliitilise süsteemi usaldusväärsus, majanduskeskkonna konkurentsivõimelisus, kriitilise infrastruktuuri vastupidavus, tava- ja küberruumi ohutus ning terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus ning sh põhiseadusliku korra ja riigisaladuse kaitsmine, korruptsioonivastane võitlus, terrorismivastane võitlus, küberjulgeolek^[1].

Sisejulgeoleku tagamisel eristatakse järgmisi faase:

• riskide tuvastamine;
• riskide vältimine;
• inimeste, ühiskonna, aineliste ja ainetute väärtuste ning infrastruktuuride kaitsmine;
• tekkinud riski- ja ohusituatsioonidele reageerimine ja
• riski- ja ohusituatsioonile eelnenud olukorra taastamine.

Maailma eri riikides kuuluvad sisejulgeolekustruktuuride koosseisu mitmesugused ametkonnad ja institutsioonid.

Eesti Vabariik

• Siseministeerium
• Politsei- ja Piirivalveamet ja piirkondlikud allasutused
• Kaitsepolitseiamet ja piirkondlikud allasutused
• Päästeamet ja piirkondlikud allasutused
• Häirekeskus
• Järelevalveorgan: Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon

Vt. Eesti sisejulgeolek, Eesti julgeolek, Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituut

Venemaa Föderatsioon

• Venemaa Föderatsiooni Julgeolekunõukogu, koordinatsioonikeskus
• Venemaa Föderatsiooni Föderaalne Julgeolekuteenistus
• Venemaa Föderatsiooni Siseministeerium
• Venemaa Föderatsiooni Eriolukordade Ministeerium

NSV Liit

• NSV Liidu Siseministeerium ning selle struktuuriüksused liiduvabariikides ja autonoomsetes liiduvabariikides
• NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee
• NSV Liidu Tsiviilkaitse Valitsus

Ameerika Ühendriigid

• Rahvuslik Julgeoleku Nõukogu (National Security Council)
• Ameerika Ühendriikide Sisejulgeolekuministeerium

Suurbritannia

• (Serious Organised Crime Agency)
• Ühendatud Luurekomitee (Joint Intelligence Committee)
• Salateenistus (Security Service)
• Salajane Luureteenistus (Secret Intelligence Service)
• Valitsuse Sidevahendite Peakorter (Government Communications Headquarters)
  • Järelevalveorgan – Parlamendi Luure ja Julgeolekukomitee (The Intelligence and Security Committee, (ISC));

Saksamaa Liitvabariik

• Konstitutsioonikaitse Föderaalne Teenistus ehk Põhiseaduse Kaitse Föderaalamet (BfV);
• Liidumaade Kriminaalamet (Bundeskriminalamt BKA);

Prantsusmaa

• Üldise Julgeoleku Komitee (Comité de sûreté générale), Joseph Fouché

Itaalia

• Guardia di Finanza

Leedu

• Leedu Vabariigi Riiklik Julgeolekuamet (Lietuvos Respublikos valstybės saugumo departamentas) (The State Security Departmen koduleht), ülemad: Mechis Laurinkus (–2003), Arvydas Pocius (–2006); Povilas Malakauskas (2007–2009^[2]), vaata ka LKA salavanglad
• Leedu Vabariigi Siseministeerium

Moldova

• Moldova Siseministeerium
• Riigikaitse teenistus, Presidendi ja teiste riigi kõrgemate ametiiskute füüsiline kaitse ja valitsusside turvalisus
• Informatsiooni ja Julgeolekuteenistus, riikliku julgeoleku isikuvabaduste ja kodanikuõiguste kaitse
• Piiriteenistus

Ungari

Ungari Rahvavabariik

• AVO (Államvédelmi Osztály)

Vaata ka

• Luureühendus

Viited

Välislingid

• Sisejulgeoleku struktuur ja selle õiguslikud alused Eestis. Raine Eenma. Magistritöö. Tallinn 2003
• Информация об правоохранительных органах государств. Policing OnLine Information System