Soolad

Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (näiteks Ca²⁺) ja happeanioonidest ehk happejäägist (näiteks SO₄^2-).

On kahte sorti soola:

Lihtsoolad – need on soolad, kus ei ole vesinikiooni (H⁺) n. Na₂CO₃ e pesusooda.
Vesiniksoolad – need on soolad, kus on vesinikioon n. NaHCO₃ e söögisooda.

Mõned soolad, näiteks kaaliumtsüaniid, on inimesele väga mürgised. Kõik soolad on inimesele kahjulikud suures koguses, sest nad vähendavad kehas vett.

Soolade omadused

Elektrijuhtivus

Lahustunud soolad ja vedelad soolad on elektrolüüdid ja nad juhivad elektrit. Vesi juhib elektrit ainult seetõttu, et temas on lahustunud soolad. Destilleeritud ehk sooladeta vesi elektrit ei juhi.

Olek

Mitmed soolad on kõrge sulamistemperatuuriga tahked kristallid. Esineb ka toatemperatuuril vedelat soola.

Värvus

Paljud soolad, kaasa arvatud levinuim sool naatriumkloriid, on läbipaistvad, kuid esineb ka palju teisi värvusi nagu kollane (naatriumkromaat), oranž (kaaliumdikromaat), punane (elavhõbesulfiid), sinine (vasksulfaat), roheline (niklioksiid) ja must (mangaan(IV)oksiid). Soolad on paljude värvide koostises.

Maitse

Soolal on viis maitset, kuigi enamus neist, kaasa arvatud keedusool, on soolased. Kuid on olemas ka näiteks magus sool.

Soolade tekkimine

Soolad võivad tekkida mitmes eri reaktsioonis. Kindlalt tekivad nad järgmistes reaktsioonides:

hape + alus → sool + vesi
happeline oksiid + alus → sool + vesi
hape + aluseline oksiid → sool + vesi
happeline oksiid + aluseline oksiid → sool
sool + hape → sool + nõrgem hape

Reaktsioon toimub ainult juhul, kui tekib reageerivast happest nõrgem, kergemini lenduvam või lagunevam hape.

sool + alus → sool + nõrgem alus

Reaktsioon toimub ainult juhul, kui tekib reageerivast alusest nõrgem, kergemini lenduvam või lagunevam alus.

metall + hape → sool + vesinik

Reaktsioon toimub ainult juhul, kui metall on vesinikust madalama elektronegatiivsusega. Ülejäänud metallid võivad küll mõne happega reageerida, kuid siis ei eraldu vesinikku.