Soome lipp

Soome rahvuslipul (soome keeles siniristilippu) on valgel taustal sinine Skandinaavia rist, mille vertikaalne osa on nihutatud lipuvarda poole. Sinine värv sümboliseerib järvi ja taevast, valge aga lund ja valgeid Soome öid.

Soome riigilipp erineb rahvuslipust vaid selle poolest, et risti keskel on kollase raami sees Soome vapp.

Mõlema lipu proportsioonid on 11:18 (5:3:10 horisontaalselt ja 4:3:4 vertikaalselt).

Pääsusabaga riigilippu (endise nimega "sõjalipp") kasutab sõjavägi. See on ühe ühiku võrra laiem kui rahvus- ja riigilipp; saba pikkus on 5 ühikut.

Soome seaduse järgi on lippudel kasutatavad värvid defineeritud järgmiselt: sinine – PMS 294C, punane – PMS 186C, kollane – 123C.

Ajalugu

Pärast Soome iseseisvumist 1917. aastal korraldati võistlus lipu kujunduse valimiseks. Mitme variandi seast kinnitati lõpuks 29. mail 1918 praegune sini-valge Taani lipul Dannebrogil põhinev kujundus.

Heiskamine

Soome lipu heiskamine on kohustuslik järgmistel päevadel:

28. veebruar – Kalevala päev (tähistatakse ka soome kultuuri päevana);
1. mai
emadepäev (mai teine pühapäev)
4. juuni – Carl Gustaf Emil Mannerheimi sünniaastapäev
jaanipäev (laupäev 20. juuni ja 26. juuni vahel) (tähistatakse ka lipupäevana)
6. detsember – iseseisvuspäev
parlamendi- või kohalike valimiste, Euroopa parlamendivalimiste või referendumi ajal
Soome presidendi ametisse vannutamise päeval

Järgmistel päevadel on lipu heiskamine saanud traditsiooniks:

5. veebruar – luuletaja Johan Ludvig Runebergi sünniaastapäev
9. aprill – päev, mil suri Soome kirjakeelele aluse panija Mikael Agricola, ning rahvakultuuri koguja Elias Lönnroti sünniaastapäev (tähistatakse ka soome keele päevana)
27. aprill – sõjaveteranide päev
12. mai – riigimees Johan Vilhelm Snellmani sünniaastapäev
6. juuli – luuletaja Eino Leino sünniaastapäev
10. oktoober – kirjaniku Aleksis Kivi sünniaastapäev (tähistatakse ka soome kirjanduse päevana)
24. oktoober – ÜRO päev
6. november – Soome-Rootsi identiteedi päev
isadepäev (teine pühapäev novembris)