Stade

Stade
Pindala	110 km² (2017)[1]
Elanikke	48 353 (31.12.2022)[2]
Koordinaadid	53° 36′ N, 9° 29′ E
Valla asend Stade kreisis

Stade (ametlikult Hansalinn Stade, saksa Hansestadt Stade, alamsaksa Hansestadt Stood) on linn Põhja-Saksamaal Alam-Saksi liidumaal, Stade kreisi keskus.

Linna pindala on 110,03 km². 31. detsembril 2017 elas seal 47 330 inimest.

Asulat on esmamainitud 934. aastal. See paikneb umbes 45 km Hamburgist läänes ja kuulub Hamburgi laiendatud metropolipiirkonda (Metropolregion Hamburg). Linna territooriumil on linnaosad Bützfleth, Hagen, Haddorf ja Wiepenkathen, neil kõigil on oma nõukogu ("Ortsrat") mõningate autonoomsete otsusetegemise õigustega.

Stade paikneb Elbe jõe alamjooksul (Niederelbe).

Ajalugu

Esimesed inimesed tulid Stade alale umbes aastal 30 000 eKr.

1180. aastast kuulus Stade Bremeni peapiiskopkonda. 1208. aasta alguses vallutasid Taani kuningas Valdemar II ja tema väed Stade. Augustis vallutas Valdemar II nõbu, toonane vürstlik peapiiskop Valdemar, kuningaga vaenus olles linna tagasi, et kaotada see peagi jälle Valdemar II-le. 1209. aastal veenis keiser Otto IV oma liitlast Valdemar II-t Elbest põhja poole taanduma ja kukutatud vürstlik peapiiskop Valdemar võttis Stade.

2. mail 1209 andis Otto IV Stadele olulise linnaõiguse ("Stadtrecht"). Otto IV kinnitas pürjelite isiklikku vabadust ja tunnistas neid oma seadustega poliitilise üksusena, Stade burgenses and optimi cives. Omavalitsuse piires olevat vara ei saanud allutada feodaalsele ülemvõimule ja see pidi olema vabalt päritav ilma feodaalsete tagastamisnõueteta. Moodustati õiglased juriidilised protseduurid ja maksimaalsed trahvid. Otto IV oli kohustatud takistama pürjelite pantvangi võtmist ja vabastama vangistatud pürjelid.

Pärast seda, kui Otto IV oli meelt muutnud ja pani vürstliku peapiiskopi Valdemari 1211. aastal tagasi piiskopitoolile, vallutas Valdemar II Stade tagasi. 1213. aastal vallutas Otto vanem vend Reini pfaltskrahv Heinrich V Stade vürstlikule peapiiskopile tagasi. 1215. aastal tõrjus Heinrich tagasi veel ühe Taani rünnaku Stadele. 1216. aasta talvel Valdemar II ja tema Taani väed, võimetuna Stade linna vallutama, rüüstasid Stade krahvkonda. Sealt edasi jäi Stade Bremeni peapiiskopkonna osaks.

Keskajal (13. sajandist 17. sajandi lõpuni) oli Stade väljapaistev Hansa Liidu liige, kuid jäi hiljem Hamburgi varju. 1611. aastal kirjutas linn alla lepingule sefaradi juutidega, mis võimaldas kogukonna rajamist. 1613. aastal asustas vürstliku peapiiskopkonna administraator Johann Friedrich linna aškenazi juudid, kuid katoliiklikust vallutusest ja luterlikust tagasivallutusest põhjustatud segaduse tõttu pärinevad vanimad juutide arhiivijäljed 1630. aastast. 1648. aastal läbis Bremeni peapiiskopkond Vestfaali rahuga põhiseadusliku ülemineku vürstlikust piiskopist monarhiaks, Bremeni hertsogkonnaks. Hertsogkond ja Verdeni vürstkond naabruses, kõnekeeles Bremen-Verden, anti Vestfaali rahuga Rootsi kroonile. Stade, Rootsi okupatsiooni all juba 1645. aastast, oli aastatel 1645–1712 osa Rootsi Bremen-Verden-Wildeshauseni provintsist, ja mõned rootslaste ehitatud hooned on täna veel kasutusel.

Rootsi kindlus

Stade õitseaeg kestis kuni Kolmekümneaastase sõjani. 1628. aastal vallutas Tilly linna; varsti pärast seda sai Rootsi selle kätte aastani 1636. Pärast Taani okupatsiooniperioodi vallutas Rootsi selle lõpuks 1643. aastal ja see anti talle Vestfaali rahuga ka ametlikult, koos Bremeni peapiiskopkonnaga. 2/3 linnast hävines suures tulekahjus 26. mail 1659. Linn ehitati sama plaani järgi uuesti üles.

Aastatel 1675–1676 Skåne sõjas vallutati Rootsi Stade Taani ja mitme Saksa-Rooma riigi osariigi kampaanias ning jäi liitlaste kätte kuni sõja lõpuni 1679. aastal. Rootsi Stadhalteri peakorterit Stadet piirati 1676. aasta aprilli algusest 13. augustini 1676. Saint-Germaini rahuga 1679. aastal anti Stade uuesti Rootsile.

Elbe tollijaam Stade juures Brunshausenis Schwinge jõesuus mängis erilist rolli Elbe jõe kaubanduses peapiiskopkonna ajast. 1663. aastal paigutasid rootslased alalise patrull-laeva, Elbe tollifregati (Elbzollfregatte). See korraldus eksisteeris erinevate valitsejate all kuni 1850. aastani ja tollijaam Schwinge välitöödel eksisteeris aastani 1865.

Rootsi suveräänsus lõppes 1712. aastal. Taani väed piirasid linna Põhjasõjas ja pommitasid seda 29. augustist 7. septembrini 1712, mis purustas 152 maja, veerandi asustatud alast.

Rootsi ajal oli Stade provintsi pealinn.

Taani võim

1712. aastal vallutas Taani Stade ja kogu Bremen-Verdeni. Stade jäi Bremen-Verdeni pealinnaks ka pärast seda, kui taanlased loovutasid selle 1715. aastal Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkonnale. Kui 1823. aastal asendati Bremen-Verden uute haldusvormidega, jäi Stade Stade ringkonna pealinnaks.

1355. ja 1712. aastal kannatas Stade katkuepideemia käes, mis tappis vähemalt 30–40% linna elanikest.

26. mail 1659 hävitas suur tulekahju 60% linnast.

Varauus- ja uusaeg

1757. aastal pärast Prantsuse sissetungi Hannoverisse varjusid Cumberlandi hertsogi prints Williami juhitav Vaatlusarmee ja Hannoveri Salanõukogu (valitsus) Stadesse. Cumberland oli valmis linna kaitsma enne Klosterzeveni konventsiooni sõlmimist, mis tõi kaasa ajutise vaherahu.

17. sajandi lõpuks ilmusid Stadesse uuesti aškenazi juudid. 1842. aastal andis Hannoveri kuningriik juutidele võrdsed õigused ning edendas juudi koguduste ja piirkondliku pealisehituse (rabinaat) ülesehitamist üleriigilises ulatuses. Stade juudid pidasid seda nii edusammuks kui ka koormaks, sest enne ei olnud nad palganud ühtegi rabi ja religiooniõpetajat kaudse finantskoormuse tõttu. 1845. aastal – vastavalt uuele seadusele – rajati linna maarabinaat, mida juhtis maarabi Joseph Heilbut, teenindades 16 juudi kogudust, mis olid aastatega kogu Stade piirkonnas asutatud, kokku 1250 juudiga 1864. aastal (kõrgeim arv läbi ajaloo). Kohalikud võimud nõudsid nüüd, et juudi kogudused rajaks sünagoogid ja juudi hariduse õpilastele. 1849. aastal avati Stade sünagoog, kuid tuli rahaliste piirangute tõttu 1908. aastal sulgeda. Ning palgati juudi religiooni ja heebrea keele õpetaja (pärast 1890. aastat ei saanud Stade kogukond enam õpetajat endale lubada). Alates 1903. aastast anti Stade juudi kogukonnale riiklikku toetust toimimise jätkamiseks. Stade ringkond jäi juudi diasporaasse ning 1860. aastast ei palgatud Stade maarabinaati enam kedagi, vaid seda teenis vaheldumisi üks ülejäänud kolmest Hannoveri maarabinaadist. Tööjõu ränne ja väljaränne suurtesse linnadesse väljaspool Stade ringkonda ning juudi demograafia põhjustasid pigem juutide arvu vähenemist Stade ringkonnas (1913. aastal 786, 1928. aastal 716). Kuid enamik allesjäänud juute küüditati natside ajal. Teise maailmasõja ajal jäi Stade liitlaste pommirünnakutest täiesti puutumata.

Viimastel aastakümnetel on Stade majanduslikult kasu saanud keemia- ja kosmosetööstuse olemasolust Elbe jõel, eriti ettevõtetest Dow Chemical ja Airbus. Veel on Elbe ääres Stades suletud Stade tuumaelektrijaam, mis oli ühendatud elektrivõrku aastatel 1972–2003. Sulgemise ajal oli see Saksamaa vanuselt teine reaktor. Pärast Saksamaa 2002. aasta otsust tuumaenergia tootmise järkjärgulise lõpetamise kohta oli Stade esimene Saksa jaam, mida see mõjutas; see suleti jäädavalt 14. novembril 2003. Endise tuumaelektrijaama lähedal on mitteaktiivne õlikütteline elektrijaam, Schillingi elektrijaam.

Märkimisväärsed kohad

Stade vanalinnas (Altstadt) leidub märkimisväärseid ajaloolisi hooneid; kõige olulisemate hulgas on St. Cosmae et Damiani kirik, Wilhadi kirik, raekoda (Rathaus), Schwedenspeicher ja Zeughaus.

• 
  Schnitgeri orel St. Cosmae kirikus
• 
  St. Wilhadi
• 
  Vana raekoda
• 
  Schwedenspeicher (Rootsi laohoone)
• 
  Zeughaus (Rootsi relvistu)
• 
  Vana Hansa sadam
• 
  Stade lennuväli (EDHS)
• 
  19. sajandi Grauerorti kindlus
• 
  Maja Inseli muuseumis
• 
  Gümnaasium Athenaeum Stade

Stade lähedal asuvad hiiglaslikud püloonid Elbe Crossing 1 ja Elbe Crossing 2; Elbe Crossing 2 püloonid on kõrgeimad Euroopas ja kõrguselt kuuendad maailmas.

Transport

2007. aasta lõpust ulatub S-Bahn Hamburgi liin S3 Stadesse. Rongid väljuvad Stade jaamast iga 20 minuti järel (tipptundidel), saabudes Hamburg Hauptbahnhofi umbes ühe tunni jooksul.

Kohalik tööstus

Ettevõtteid, millel on piirkonnas märkimisväärne tähtsus:

• Dow Chemical, kemikaalid
• Airbus Deutschland GmbH, kosmos
• E.ON, elektrijaam
• Air Liquide, tööstusgaasid
• Air Products & Chemicals, tööstusgaasid
• Aluminium Oxid Stade GmbH, alumiiniumoksiidi rafineerimine
• Stähler Agrochemie, väetis ja biotsiidid
• PROKON Nord Energiesysteme GmbH, tuulegeneraatorid ja biokütus
• Lindemann (Bauunternehmen), ehitus

Sõpruslinnad

• Lakewood (Colorado), USA
• Gołdap, Poola
• Karlshamn, Rootsi
• Giv'at Shmuel, Iisrael
• Ikaalinen, Soome

Tuntud elanikke

Vanal ajal

• krahvinna Aurora von Königsmarck (1662–1728), August Tugeva armuke, patukahetseja Quedlinburgi preestrinna
• Amalia von Königsmarck (1663–1740), Rootsi aadlinaine, asjaarmastaja maalikunstnik, harrastusnäitleja ja luuletaja
• Peter von Sivers (1674–1740), Vene mereväeohvitser
• Konrad Johann Martin Langenbeck (1776–1851), Saksa kirurg, oftalmoloog ja anatoom
• August Karl von Goeben (1816–1880), Preisi kindral
• Ernst Hans Ludwig Krause (1859–1942), Saksa arst, botaanik ja mükoloog
• Jost Fitschen (1869–1947), Saksa botaanik, tuntud oma töö poolest dendroloogia vallas
• Gustav Wyneken (1875–1964), haridusreformija, vabamõtleja, karismaatiline juht; mõjukas ja vastuoluline
• Ernst-Eberhard Hell (1887–1973), Saksa Wehrmachti kindral Teises maailmasõjas
• Max von Bahrfeldt (1880–1964), Saksa halduskohtunik, Königsbergi valitsuse president
• Ulrich de Maizière (1912–2006), kindral ja "Innere Führungi" looja Bundeswehris, Thomas de Maizière isa

Uuemal ajal

• Eberhard von Koerber (1938–2017) Saksa juht ja BMW juhatuses
• Stefan Aust (1946–), ajakirjanik, ajakirja Der Spiegel peatoimetaja aastatel 1994–2008
• Carsten Eggers (1957–), Saksa skulptor ja maalikunstnik
• Angela Denoke (1961–), ooperilaulja
• Dirk Dammann (1967–), jalgpallur
• Dirk Steffens (1967–), Saksa moderaator, ajakirjanik ja loomafilmide tegija
• Andrasch Starke (1974–), džoki, Saksa galoppderbi võitja
• Peter Ording (1976–), sõudja
• Juliette Schoppmann (1980–), laulja

Viited

Välislingid

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Stade

• Linna koduleht
• Ametlik turismileht
• Stade kultuuri- ja konverentsikeskus
• Fischmarkti (kalaturg) virtuaaltutvustus