Stratigraafia

See artikkel annab lühiülevaate stratigraafiast; stratigraafiaga seotud üldmõisted leiad artiklist Stratigraafia mõisteid.

Stratigraafia on geoloogia haru, mis uurib maakoort moodustavate kivimkehade ruumilist levikut ja neid kujundanud sündmuste ajalist järgnevust.

Stratigraafia eesmärk on maakoore ehituse ja selle arengut mõjutanud protsesside kindlakstegemine. Stratigraafia eesmärk on ka mis tahes geoloogiliste tööde jaoks usaldusväärse taustsüsteemi loomine.

Stratigraafia põhiprotseduurid on liigestamine ja korrelatsioon. Liigestamine on sarnaste lõikude eristamine üksikus läbilõikes. Korrelatsioon on aga läbilõigete rööbistamine sarnaste üksuste vastavusse seadmise kaudu.

Stratigraafia on tihedalt seotud paleontoloogia ja isotoopgeoloogiaga, sest kihtide vanuse määramisel kasutatakse nii paleontoloogilist kui ka isotoopmeetodeid. Enamasti on stratigraafia seotud settekivimite ja setete uurimisega, kuid moonde- ja tardkivimid kuuluvad täpselt samamoodi stratigraafia huviorbiiti.

Stratigraafiale panevad aluse kolm fundamentaalset printsiipi, mille sõnastas Taani loodusteadlane Nicolaus Steno.

Superpositsiooniprintsiip, mis väidab, et kihtide rikkumata lasumuse korral on vanem kiht all ja noorem peal.
Kihtide algse horisontaalsuse printsiip, mis väidab, et kihid on algselt lasunud horisontaalselt.
Kihtide algse pidevuse printsiip, mis väidab, et kihid on algselt pidevad ja levinud suurel alal.