Surdopedagoogika
Surdopedagoogika on eripedagoogika haru, mis tegeleb vaegkuuljate ja kurtide õpetamise, kasvatamise, rehabilitatsiooni ning arendustegevusega.
Vaegkuuljate ja kurtide õpetajat nimetatakse surdopedagoogiks.
Surdopedagooge
- Johann Conrad Amman
- Alexander Graham Bell
- Laurent Clark
- Abbé Charles-Michel de l’Epée
- Thomas Hopkins Gallaudet
- Samuel Heinicke
- Roch-Ambroise Cucurron Sicard
- Johannes Eglon
- Regina Paabo (Toom)
Kurtide koole Eestis[1]
- Vändra kurttummade kool (1866–1924)
- Porkuni kurttummade kool (1925–2001)
- Tallinna Heleni Kool (tegutseb alates 1994)
- Tartu Hiie Kool (tegutseb alates 1941)
Vaata ka
Viited
- ↑ Kurtide laste õpetamise ajaloost Eestis. Eesti Kurtide Liidu veebisait
Kirjandus
- Johannes Eglon, Kurttumm, tema olu ja elu, Tartu, K. Mattiesen 1880
- M. Ilvest, Arvid Luts, Metoodilised soovitused vaegkuuljate ja kurtide õpetamise ja töö organiseerimise paremustamiseks, Eesti NSV Tervishoiuministeeriumi Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituut 1986
- Kaia Oper, Kõne- ja kuulmispuuetega seotud terminite valiksõnastik : magistriprojekt, Tartu Ülikool 2001
- Regina Toom, Kuulmislangus, Eesti Eripedagoogide Liit, Kose-Uuemõisa 2005
