Taristu

Taristu ehk infrastruktuur tähendab põhilisi füüsilisi ja organisatsioonilisi struktuure, mis on vajalikud ühiskonna või ettevõtte tööks. Samas võib tähendada ka majanduse toimimiseks vajalikke teenuseid ja asutusi. Infrastruktuuriks võivad olla transpordi- ja kommunikatsioonisüsteemid, vee- ja elektriliinid ja avalikud asutused, näiteks koolid, postkontorid ja vanglad.[1]

Mõiste ajalugu

Mõistet "infrastruktuur" on kasutatud inglise keeles alates 1927. aastast ning see tähendas ehitisi, mis on toimimise alus ükskõik millisele süsteemile või operatsioonile. Termin on inglise keelde laenatud prantsuse keelest, kus see tähendab aluspinnast, millele on näiteks rajatud raudtee.[1][2] Ameerika Ühendriikides suurenes selle mõiste tähtsus ja kasutus 1980. aastatel, mil toimus USA infrastruktuuri kriis, mille põhjuseks oli valitsuse vähene investeerimine infrastruktuuri arendamisse.[2] Mõiste oli algselt kasutuses kui militaartermin, kus selle all mõeldi struktuure, mis on vajalikud riigikaitseks.[1][3] Lisaks sellele peeti infrastruktuuri all silmas teid, sildu, raudteid ja teisi selliseid struktuure, mis olid hädavajalikud tööstuse ja majanduse ladusaks toimimiseks.[1] Kolmanda tõlgendusena võib vaadelda globaalsete suurettevõtete äriinfrastruktuuri, mis koosneb paljudest harukontoritest, turgudest ja tehastest.[1] Poliitiliste organisatsioonide infrastruktuurina võib vaadelda erinevaid gruppe, komiteesid ja liikmeid.[1]

Infrastruktuuri liigid

Infrastruktuuri liigitatakse inglise keeles hard and soft infrastructure, mis otsetõlkes tähendab kõva ja pehmet infrastruktuuri. Kõva infrastruktuuri all mõistetakse suuri füüsiliselt eksisteerivaid võrgustikke, mis on hädavajalikud kaasaegse tööstuse toimimiseks.[4] Pehme infrastruktuuri all mõeldakse asutusi, mis on vajalikud majanduse, tervishoiu, kultuuritegevuse ja sotsiaalhoolekande ülalpidamiseks, korrashoidmiseks ja arendamiseks. Pehme infrastruktuuri all mõeldakse kõiki asutusi ja institutsioone, mis säilitavad riikide majanduslikke, tervishoiu, kultuuri ja ühiskondlikke standardeid, nagu näiteks haridussüsteem või tervishoiusüsteem.[4]

Kõva infrastruktuuri tüübid

Transpordi infrastruktuur

Bussitransport
Õhutranspordi infrastruktuur
  • Riigiteede võrgustik, mille hulka kuuluvad ka teestruktuurid (sillad, tunnelid, sademevee torud, kandeseinad), liiklusmärgid ja teemärgistused, elektrisüsteemid (tänavavalgustus, foorid).[4][5] 2013. aasta 1. jaanuari seisuga on Eesti teedevõrgu kogupikkuseks 58 768 kilomeetrit, millest 16 469 kilomeetrit on riigimaanteed.[6]
  • Ühistransport, mille moodustavad bussiliiklus, metroo, trammi- ja trollibussiliiklus.[4]
  • Raudteede võrgustik, mille hulka kuuluvad raudteejaamad, raudtee ülesõidukohad, signaali- ja kommunikatsioonisüsteemid.[4] Eesti raudteede kogupikkus on 2012. aasta seisuga 2164 kilomeetrit, millest 1540 kilomeetrit on avalik raudtee ja 624 kilomeetrit mitteavalik. [7]
  • Veetransport, mille hulka kuuluvad sadamad, tuletornid ja muud merenduse navigatsioonisüsteemid.[5] Eestis on 2012. aasta seisuga 27 aktiivselt tegutsevat kaubasadamat. Olulisimad neist on AS Tallinna Sadamale kuuluvad Muuga ja Paldiski Lõunasadam ning eraomandis olevad Sillamäe, Kunda, Pärnu ja Paldiski Põhjasadam. Neist suurim on Muuga sadam, mille kaubakäive moodustab olulise enamuse kogu Eestit läbivatest transiitvedudest.[8]
  • Õhutransport, mille hulka kuuluvad lennuväljad, lennujaamad ja lennunduse juhtimissüsteemid.[4] Eestis on 5 rahvusvahelist lennujaama: Kuressaare lennujaam, Kärdla lennujaam, Pärnu lennujaam, Lennart Meri Tallinna lennujaam, Tartu Ülenurme lennujaam.[9]

Energeetika infrastruktuur

  • Elektrivõrk, alajaamad, generaatorid – kõik vajalik, et elekter elanikeni jõuaks
  • Gaasitorude võrgustik, mis võimaldab inimestel kodus gaasi tarbida
  • Naftatorude süsteem, nafta hoiustamine ja naftatoodete inimestele kättesaadavaks tegemine
  • Kivisöega kaevandamise ja töötlemisega tegelevad organisatsioonid, kivisöe hoiustamine ja transport
  • Süsteemid elektriautode laadimiseks[4]

Kommunikatsiooni infrastruktuur

Serverid kui kommunikatsiooni infrastruktuur
  • Postiteenused ja sortimisjaamad
  • Telefonivõrgud, mobiilsidevõrgud, televisioon, raadiojaamad, kaabeltelevisioon, internet koos tarkvara, ruuterite ja serveritega – kõik see, mis võimaldab inimestel omavahel suhelda ja kontakteeruda

Veemajanduse infrastruktuur

Vihmavee äravoolutorud Tallinnas
  • Joogiveevarude säilitamine ja haldamine, hoiustamine ja transport
  • Pumbad, filtratsioonivahendid
  • Heitvee kogumine ja reovee käitlusjaamad
  • Kanalisatsioon
  • Suured niisutussüsteemid ja üleujutuste kontroll
  • Lume eemaldamine ja teede korrashoid soolaga ning lumepuhuritega
  • Rannikute haldus, veetammid, lüüsihaldus, luidete stabilisatsioon, mangroovimetsade ning ranniku märgalade kaitse[4]

Tahkete jäätmete käitluse infrastruktuur

  • Omavalitsuse prügi ja taaskasutavate jäätmete kogumine ja sortimine
  • Tahkete jäätmete prügilad ning põletusahjud
  • Taaskasutuskeskused
  • Ohtlike jäätmete kogumise ja hävitamisega tegelevad jaamad

Maa jälgimise ja mõõtmistega tegelevate võrkude infrastruktuur

  • Meteoroloogilised (ilma ja kliima jälgimise) jaamad
  • Loodete ja jõgede voolu jälgimise võrgud ning jaamad
  • Seismomeetriliste jaamade võrgud
  • Maa jälgimise satelliidid
  • Geodeetilised mõõtemärgid
  • Globaalsed positsioneerimise süsteemid
  • Ruumiliste andmete infrastruktuur[4]

Pehme infrastruktuuri tüübid

Pehme infrastruktuuri all mõistetakse juhtimise, majanduse, sotsiaalhoolekande, kultuuri, spordi ja vaba aja infrastruktuuri.[4] Pehme infrastruktuur koosneb füüsilistest komponentidest nagu kindla funktsiooniga ehitised ja varustus kui ka mittefüüsilistest komponentidest, nagu reeglid ja juhiseid erinevate süsteemide toimimiseks ja rahastamiseks. Samuti süsteemidest ja organisatsioonidest, mille jaoks koolitatakse spetsiaalsete oskuste ja haridusega professionaale. Pehme infrastruktuuri olemus seisneb inimeste jaoks erinevate teenuste kättesaadavaks tegemises.[4]

Juhtimise infrastruktuur

  • Valitsuse ja õiguskorra süsteem, mis koosneb poliitilisest, seadusandlikkust ja õiguskaitse süsteemist. Samuti kohtusüsteem ja õigusemõistmine
  • Hädaabiteenused nagu politsei, kiirabi ja tuletõrje koos autode, varustuse ja ehitistega
  • Sõjaväe infrastruktuur. Siia kuuluvad sõjaväebaasid, väljaõppekeskused, juhtimisjaamad, sidejaamad, suured relvasüsteemid, kaitseehitised, sõjatehased[4]

Majanduslik infrastruktuur

  • Rahandussüsteem, pangasüsteem, finantsasutused, maksusüsteem, valuuta, rahavarud ja selle regulatsioon ning raamatupidamine
  • Suurte äride logistikasüsteemid, laohooned ja transpordisüsteem
  • Tootmise/ tööstuse infrastruktuur koos tööstusparkide ja spetsiaalsete majanduslike tsoonidega
  • Kaevandused ja töötlemistehased ning nende tööd reguleerivad juhised ja reeglid
  • Põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse infrastruktuur[4]

Sotsiaalne infrastruktuur

  • Tervishoiusüsteem, kuhu kuuluvad haiglad, tervishoiu finantseerimine ja tervisekindlustus, süsteemid ravimite ja raviprotseduuride testimiseks, arstide ja teiste tervishoiutöötajate koolitamine, rakendatavad meetmed epideemiate korral
  • Haridus- ja uuringutesüsteem, mille moodustavad algkoolid, põhikoolid, gümnaasiumid, ülikoolid, uurimiskeskused ja nende rahastamine
  • Sotsiaalhoolekanne, valitsuse toetus ning heategevuslike organisatsioonide ja annetusfondide toetus vaestele ja teistele abivajajatele[4]

Kultuuri, spordi ja vaba aja veetmise infrastruktuur

  • Sportimise infrastruktuur, mille moodustavad pargid, spordikeskused, spordiliigad ja spordiühendused
  • Kultuuriline infrastruktuur, mille moodustavad kontserdisaalid, teatrihooned, kinod, raamatukogud, muuseumid, stuudiod ja lavakunstikoolid
  • Äri ja turismireiside infrastruktuur, milleks on inimloodud konverentsikeskused, lõbustuspargid, hotellid, restoranid. Lisaks looduslikud tõmbekohad, nagu sood, mäestikud, rannad, metsad. Samuti teenused, mida turistidele pakutakse, milleks on toitlustamine, informatsioon ja reisikindlustus[4]

Euroopa Liidu struktuurifondid ja Eesti riiklik arengukava

Eesti riikliku arengukava prioriteet number 4 oli "Infrastruktuur ja kohalik areng", mille üldeesmärk oli säästva ja tasakaalustatud majandusarengut toetava infrastruktuuri väljaarendamine. Arengukava valmis 2004. aastal ning perioodil 2004–2006 oli võimalik prioriteedi raames kasutada 2,8 miljardit Eesti krooni, millest ERDF-i osalus oli 2,2 miljardit ja Eesti riigi osalus 683,8 miljonit krooni.[10] Suured kulutused näitavad, et infrastruktuur ja selle arendamine on väga kulukas ning vahendite suunamine selle arengusse on õigustatud ja Eestile vajalik.

Vaata ka

Tsitaadid Vikitsitaatides: Infrastruktuur

Viited

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 "Definition of infrastructure". Originaali arhiivikoopia seisuga 15. mai 2014. Vaadatud 27. aprill 2014.
  2. ↑ 2,0 2,1 "The Etymology of Infrastructure and the Infrastructure of the Internet". Vaadatud 27. aprill 2014.
  3. ↑ "Infrastructure". Vaadatud 27. aprill 2014.
  4. ↑ 4,00 4,01 4,02 4,03 4,04 4,05 4,06 4,07 4,08 4,09 4,10 4,11 4,12 4,13 4,14 "Infrastructure". Vaadatud 27. aprill 2014.
  5. ↑ 5,0 5,1 "Economic infrastructure" (PDF). Vaadatud 27. aprill 2014.
  6. ↑ "Maanteeameti aastaraamat 2012" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 14. mai 2014. Vaadatud 27. aprill 2014.
  7. ↑ "Statistikaamet". Vaadatud 27. aprill 2014.
  8. ↑ ""Eesti merenduspoliitika" 2012–2020, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 16. november 2013. Vaadatud 27. aprill 2014.
  9. ↑ Rahvusvahelised lennujaamad Eestis
  10. ↑ "Eesti riikliku arengukava prioriteet number 4 "Infrastruktuur ja kohalik areng", Rahandusminiseerium" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 14. mai 2014. Vaadatud 28. aprill 2014.