Tehumardi öölahing
| Tehumardi öölahing | |||
|---|---|---|---|
| Osa Teise maailmasõja sõjategevusest Eestis ja Lääne-Eesti saartel | |||
 Tehumardi mälestussammas ja vennaskalmistu | |||
| Toimumisaeg | 8. oktoober 1944 | ||
| Toimumiskoht | Tehumardi, Eesti | ||
| Tulemus | Sakslaste taktikaline võit | ||
| Osalised | |||
| |||
| Väejuhid või liidrid | |||
| |||
| Väeüksused | |||
| |||
| Jõudude suurus | |||
| |||
| Kaotused | |||
| |||
Tehumardi öölahing toimus 8. oktoobri 1944 hilisõhtul Kuressaarest läänes Tehumardi küla lähedal Saksa ja Nõukogude väeüksuste vahel. Tehumardi öölahing oli üks Teise maailmasõja veriseimaid lahinguid Saaremaal.
Lahingu taust
Nasva jõel olnud kaitsepositsioonidelt taandus Saksa vägede 23. jalaväediviisi 67. Potsdami grenaderirügemendi kaks pataljoni (700–750 meest). Pärast seda, kui taanduva väegrupi juhtkonnani oli jõudnud teave Nõukogude vägede olemasolust Tehumardi lähistel, suundus 67. rügemendi 2. pataljon (komandör hauptman Klaus Ritter) vastavalt käsule maanteed mööda edasi, et siis üllatusrünnakuga Nõukogude vägedest läbi murda. Ühtaegu eraldus Järve kõrtsi lähistel kolonnist rügemendi 1. pataljon (komandör hauptman Hermann Ulrichs) ning vastavalt käsule suundus lahingus osalemata piki mereranda Sõrve poolsaarele.
Samal ajal liikusid pealetungivad Nõukogude väeosad, hoidudes lahingust Nasva jõel kaitsele asunud Saksa väeosadega Lääne-Saaremaa suunas, möödudes Mullutu-Suurlahest põhja poolt. Sellest möödumise järel asus Sõrve poolsaare poole tungivate Nõukogude vägede etteotsa 249. Eesti Laskurdiviisi 307. üksiku tankitõrjepolgu baasil loodud tugevdatud eelsalk (umbes 370 meest, komandör major Vladimir Miller), mis jõudis 8. oktoobri õhtuks Tehumardi küla juures mere lähistele. Veidi hiljem jõudis Kogula poolt tulles Kuressaare–Sõrve teeni ka 917. Laskurpolgu 1. pataljon (umbes 300 meest, komandör major Grigori Karaulnõi). Puuduliku luure tõttu puudus Tehumardini jõudnud Nõukogude väeosade juhtkonnal kuni lahingu alguseni teave Nasva poolt taanduvate Saksa väeosade olemasolust.
Lahingu käik
Ööpimeduses puhkenud lahingu käigus muutis lahingus osalenud Saksa pataljon Nõukogude armee 917. Laskurpolgu 1. pataljoni kiiresti võitlusvõimetuks, kuid kohtas siis endale üllatuseks järgnevalt, soomustehnikaga varustatud, 307. üksiku tankitõrjedivisjoni baasil moodustatud võitlusgruppi, kellega arenes paljuski stiihiline kokkupõrge, mis peagi muutus mõlema poole jaoks ohvriterohkeks käsitsivõitluseks. Omasid ja vastaseid eristati peamiselt peakatte järgi.
Tulemus
Lahingus osalenud Saksa vägede 67. Potsdami grenaderirügemendi 2. pataljon kaotas läbimurde käigus hukkunute ja teadmata kadunutena umbes 200 meest 360-st, kuid rügemendi 1. pataljon jõudis omade juurde. Nõukogude poolel hukkus vahetult lahingus ligi 200 meest, nende hulgas rida juhtivaid ohvitsere eesotsas 307. üksiku tankitõrjepolgu komandöri V. Milleriga. Lahingus vigastada saanud Nõukogude sõjameeste arvu kohta usaldusväärsed andmed puuduvad.
Tehumardi lahingu tõttu Nõukogude vägesid tabanud ajutine peataolek seiskas Nõukogude vägede seni kiirelt kulgenud pealetungi Saaremaal enam kui ööpäevaks. See võimaldas Saksa vägedel asuda edukalt Sõrve poolsaart kaitsma.
Nõukogude propagandistid kujutasid Tehumardi öölahingut oma vägedele võidukana. Uuemal ajal lisandunud materjalid ning seni kättesaadavaks osutunud andmete täiendav analüüs lubavad järeldada, et Saksa poolel osales Tehumardi öölahingus seni peamiselt Nõukogude Liidus ilmunud kirjanduse põhjal väidetust märksa vähem sõdureid ning sakslaste öise läbimurde aegu mõlemal poolel hukkunute arvu on Nõukogude propaganda tugevasti liialdatud. Üle aastakümnete ulatunud kuuldused, nagu oleks Nõukogude poole eelsalga komandör major Vladimir Miller tapetud lahingujärgse päeva hommikul tema enda sõdurite poolt, annavad siiani küll pigem oletusliku selgituse asjaolule, miks seesama eelsalk, vaatamata oma jätkuvalt tugevale tehnilisele lahingupotentsiaalile toodi kohe rindelt ära, millele järgnes võitlejate põhjalik ülekuulamine. Kõnesolevad sõjaväe eriosakonna ülekuulamisprotokollid ei ole seni veel avalikku käibesse jõudnud.
Mälestuse jäädvustamine
Aastal 1967 avati lahingupaiga lähistel mõõgakujuline betoonist ja dolokivist Tehumardi mälestussammas (autorid Riho Kuld, Allan Murdmaa, Matti Varik) ning toonased võimud muutsid kunagise lahinguvälja vahetu naabruse Nõukogude sõjaveteranide keskseks kultusepaigaks Saaremaal.
Kirjandus
- Aleksei Kurme. Velikije Luki, Tehumardi, Kuramaa : 917. eesti laskurpolgu võitlejate mälestusi., Tallinn : Eesti Raamat, 1974
- Мы помним Техумарди / Алексей Иванович Курме., Таллинн : Ээсти раамат, 1979
- Ulrichs, Hermann. Võitlused Sõrves. – Saaremaa Muuseumi kaheaastaraamat 2007–2008. Kuressaare, 2009, lk 301–316.
- Ritter, Klaus. Mälestused võitlustest Saaremaal ja Sõrves 1944. aasta sügisel. – Saaremaa Muuseumi kaheaastaraamat 2007–2008. Kuressaare, 2009, lk 278–300.
- Salumäe, Raul. Tehumardi lahing. – Saaremaa Muuseumi kaheaastaraamat 2011–2012. Kuressaare, 2013, lk 217–241.
Välislingid
- Alo Lõhmus. Tehumardi mõõgahaav, Eesti Ekspress, 7. oktoober 2004
- Aare Laine. Tehumardi öölahingut kajastavad valed fotod, Eesti Päevaleht, 9. oktoober 2004
- Marko Püüa. Öised tapatalgud Tehumardi karjamaal, Postimees, 9. oktoober 2004
- Jaanus Kulli. Paljud sõdurid hukkusid võitluses omade käe läbi, Õhtuleht, 8. oktoober 2009
- Jaanus Kulli. Tehumardi öölahingu legendid, Õhtuleht, 8. oktoober 2009
- Abel Haidak, Tõde Tehumardi “võidukast” lahingust, Virumaa Teataja, 5. oktoober 2012
- v
- r
Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) • Suvesõda • Sõjategevus Eestis 1941. aastal • Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) • Sõjategevus Eestis (1944) • Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)
