Tiit Made

Tiit Made
Tiit Made (1988)
Sünniaeg 13. märts 1940 (84-aastane)
Sünnikoht Tallinn
Erakond NLKP
Eesti Ettevõtjate Erakond
Eesti Keskerakond
Arengupartei
Amet NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi saadik
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu saadik
VII Riigikogu saadik
VIII Riigikogu saadik
Õppeasutus Tallinna Polütehniline Instituut
Moskva Riiklik Ülikool
Teaduslik kraad teaduste kandidaat

Tiit Made (sündinud 13. märtsil 1940 Tallinnas) on Eesti majandusteadlane, ajakirjanik, publitsist ja poliitik.[1]

Ta oli 1987. aastal üks neljast Isemajandava Eesti (IME) idee autorist. Oli Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja Eesti Kongressi liige ning kuulus aastatel 1992–1999 Riigikokku.

Made kuulub 20. Augusti Klubisse, mis koondab 20. augustil 1991 Eesti Vabariigi Ülemnõukogus Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise otsuse poolt hääletanuid.

Haridus

Made lõpetas 1959. aastal Tallinna 20. Keskkooli[2] ja 1965. aastal TPI majandusteaduskonna. 1971. aastal kaitses Moskva Riiklikus Ülikoolis teaduste kandidaadi väitekirja välisriikide majanduse alal.

Töökäik ja poliitiline karjäär

Ta on töötanud insener-ökonomistina tehases Norma, õppejõuna (dotsent) Tallinna Polütehnilises Instituudis (nüüd Tehnikaülikoolis), diplomaadina Nõukogude Liidu saatkonnas Stockholmis, Plaanikomitee Infoinstituudi teadusdirektorina, välis- ja majanduskommentaatorina ning saatejuhina raadios ja televisioonis, professorina Eesti Kõrgemas Kommertskoolis.

Eesti NSV-s

Ta oli 29. aprillil 1958. aastal Eesti Raadio juurde loodud Noorte Reporterite Klubi asutajaliige ja esimese koosseisu asepresident. On Eesti Ajakirjanike Liidu liige. Tunnistati 1989. aastal Eesti parimaks ajakirjanikuks.

Aastatel 1971–1989 oli ta NLKP liige. Oli esimesi laulva revolutsiooni poliitikutest, kes 7. novembril 1989 astus välja NLKP-st ja saatis oma parteipileti EKP Keskkomiteesse.

1987. aastal oli ta üks neljast Eesti täielikule isemajandamisele üleviimise (Isemajandava Eesti) idee autorist.

Aastatel 1989–1991 oli Made NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi liige ja NSV Liidu Ülemnõukogu väliskomisjoni liige.

Iseseisvuse taastanud Eestis

Tiit Made 2018. aastal presidendi vastuvõtul Kadrioru roosiaias

1990–1992 oli Tiit Made Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liige ja väliskomisjoni aseesimees. Ta oli üks 69-st Ülemnõukogu liikmest, kes 20. augustil 1991 Eesti iseseisvuse taastamise poolt hääletas. Aastatel 1990–1992 oli ta ka Eesti Kongressi liige. Valiti 1990 I Eesti Komitee liikmeks.

30. augustil 1991. aastal kasutas Eesti Ekspress artiklis "ERSP on radikaalsusest väsinud" Tiit Madest kirjutades fraasi "Tumeda, et mitte öelda KGB minevikuga". Seepeale esitas Made Eesti Ekspressi väite kohta hagi Tallinna Linnakohtule au ja väärikuse kaitseks nõudes, et Eesti Ekspress avaldaks oma ajalehes avaliku vabanduse. Selgus, et leht toetus 1989. aastal Svenska Dagbladetis ilmunud artiklile Charlie Nordblomi raamatu "Industriespionage" kohta, milles käsitleti tööstusalase spioneerimisega seotud küsimusi ning toodi ära kõigi diplomaatilist passi omavate NSV Liidu saatkonna töötajate nimed, kes olid Rootsi välisministeeriumi poolt välja antud diplomaatilise korpuse teatmikus ära toodud.[viide?] Made oli konsulaarosakonna atašee ja tegeles viisaküsimustega. Pärast mitmeid kohtuistungeid kohustas Linnakohus oma 18. mai 1992 otsusega Eesti Ekspressi vabandama ühe nädala jooksul ilma omapoolsete kommentaarideta Tiit Made ees valeinformatsiooni avaldamise pärast. Eesti Ekspress kaebas Linnakohtu otsuse edasi Eesti Vabariigi Ülemkohtusse. Eesti Vabariigi Ülemkohus otsustas 4.novembril 1992, et Eesti Ekspressis avaldatud kirjutis on hageja au ja väärikust riivav ning hagi kuulub rahuldamisele. Ülemkohus andis Eesti Ekspressile aega vabanduse avaldamiseks ajalehes üks kuu. Made oli esimene ja ainus Eesti poliitik, kelle kohta on Ülemkohtu otsus, et ta pole olnud KGB agent. Eesti Ekspress pole Made ees kunagi vabandanud ega allunud Eesti Vabariigi Ülemnõukohtu otsusele. Hiljem on Made välja toonud, et kõik sellistel positsioonidel olnud inimesed pidid kohustuslikus korras luureorganitele andma aru[3]. Samuti on 30 aastat Nõukogude välisluure residendina Skandinaavias tegutsenud Boriss Grigorjev oma raamatus "Skandinaavia tagauksest. Luuraja märkmeid"[4] (2002) kirjeldanud Madet, kui nõukogude- ja venevastast inimest, kes "ei vihanud mitte ainult nõukogude korda, vaid ka kõike venelikku" ning väitnud, et ta polnud kindlasti KGB ohvitser.

Tiit Made oli Eesti Rohelise Liikumise asutajaliige ja aseesimees. Aastal 1990 asutas ta Eesti Ettevõtjate Erakonna ning oli selle esimees. Aastal 1994 ühines erakond Eesti Keskerakonnaga. Pärast 1995. aasta lindiskandaali lahkus Tiit Made Keskerakonnast ja asutas sealt lahkunutega Arengupartei, mille liige oli 1998. aasta septembrini.

Aastatel 1992–1999 oli ta Riigikogu liige kuuludes Riigikogu VII ja VIII koosseisu. Aastatel 1995–1999 oli Made Riigikogu majanduskomisjoni esimees. Pärast Riigikogu liikme mandaadi lõppemist 1999. aastal lahkus ta aktiivsest poliitikast.

Tunnustus ja tiitlid

Isiklikku

Tiit Made Austraalias

Tiit Made on kahekordne Eesti meister võrkpallis (1956, 1964).

Ta on tuntud ooperimuusika austajana. Made on teinud Vikerraadios ooperialaseid saateid "Bel canto" ning juhtinud ooperi galakontserte Tartus ja Pärnus ja esinenud ooperialaste loengutega.

Kuulus 1994. aastal Eurovisioni lauluvõistluse Eesti žürii koosseisu.

Tiit Made on abielus raadioajakirjaniku ja lastekirjaniku Reet Madega.

Ajaloodoktor ja Eesti Diplomaatide Kooli asedirektor Vahur Made (1971–2017) oli Tiit Made poeg. Majandusharidusega vanem poeg Tambet Made juhtis aastaid Eesti Väliskaubanduse Liitu ning tegeleb välismajanduse alase konsultatsiooni- ja vahendustegevusega.

Teise maailmasõja aegne Rügement Made juht Julius Made (1894–1956) oli Tiit Made isa onupoeg, Tiit Made isa hukkus Teises maailmasõjas 1942. aasta detsembris Velikije Luki all.

1902. aastal Tallinnas avatud Amandus Adamsoni "Russalka" mälestusmärgi ingli modell Julie-Lisette Rootsi (1878–1947) oli Tiit Made isapoolne vanaema[5]. Tema abikaasa, Tiit Made isapoolne vanaisa Otto Made (1867–1906) töötas treialina ning osales 1905. aasta detsembris toimunud mõisate põletamisel Harjumaal.

Tiit Made on reisihuviline. Ta on külastanud rohkem kui sadat riiki.

Made kuulub ka 2010. aastal asutatud MTÜ Eesti Vabaduse Eest liikmeskonda, mis ühendab NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi Eesti delegatsiooni eestimeelseid liikmeid.

Looming

Tiit Made on alates 1974. aastast avaldanud Eestis, Soomes ja Rootsis majandus-, välispoliitika- ja ajalooalaseid monograafiaid, ooperi- ja operetimuusikat ning rahvusvahelisi suheteid käsitlevaid leksikone, reisiraamatuid ja publitsistika kogumikke – kokku 37 teost. 1984. aastal ilmus tal pseudonüümi Peeter Gustavsson all Stockholmis Lembit Kriisa kirjastuses Välis-Eesti & EMP okupeeritud Eesti siseolukorda kirjeldav raamat "Tänapäeva mured Eestis", mille autorit tollastel nõukogude jälitusorganitel ei õnnestunudki välja selgitada.

Made on Eesti ja välismaa ajalehtedes ja ajakirjades avaldanud alates 1967. aastast üle 1000 teadusliku, populaarteadusliku ja olustikulise majandus-, välis- ja sisepoliitika, ooperimuusika jne alast artiklit, kirjutist ja intervjuud.

Teoseid

Tiit Made taasiseseisvumispäeval 2011. aastal
  • "Imperialistlik integratsioon", Eesti Raamat,1974
  • "Rahvusvahelised majandusorganisatsioonid", Eesti Raamat 1976
  • "Kapitalistlik valuutasüsteem", Eesti Raamat 1980
  • "Rootsist ja rootslastest", Eesti Raamat 1980
  • "Tänapäeva kapitalism", Eesti Raamat 1981
  • "Energia ja tooraine", Eesti Raamat, 1984
  • "Tänapäeva mured Eestis" (pseud. Peeter Gustavsson), Välis-Eesti & EMP, 1984, ISBN 91816428
  • "Rahvusvahelised organisatsioonid", Eesti Raamat 1985
  • "Mu isamaa. Viron toivo ja pelko", Kirjayhtymä OY, 1988, ISBN 9512632624
  • "Eesti ärkab ja võitleb", Välis-Eesti & EMP 1988, ISBN 9186116371
  • "Imperiumi tienhaarassa",Kirjayhtymä OY,1989, ISBN 9512633426
  • "Eesti tee", Välis-Eesti & EMP 1989
  • "Kansa tahtoi", WSOY, 1991, ISBN 951017467X
  • "Ooper. Operett. Muusikal", TEA Kirjastus 2000, ISBN 9985711653
  • "Rahvusvahelised suhted", Valgus 2002, ISBN 9985681185
  • "Ükskord niikuinii ", Argo 2006, ISBN 9949415675
  • "Alasi ja haamri vahel", Argo 2007, ISBN 9789949438105
  • "Sotsialismileeri peied", Argo 2008, ISBN 9789949438204
  • "Eestlased sõjapõrgus", Argo 2008, ISBN 9789949438464
  • "Idüllist ahastuseni. 1939–1941", Argo 2009, ISBN 9789949438822
  • "Reisimise kirg" (koos Reet Madega), GO Reisiraamat 2010,ISBN 9789949903979
  • "Kaks korda iseseisvaks", Argo 2011, ISBN 9789949466221
  • "Kremlis iseseisvust toomas", Argo 2011, ISBN 9789949466306
  • "Reisimise kütkeis" (koos Reet Madega), GO Reisiraamat, 2011, ISBN 9789949916146
  • "Ooperimaailm" I köide A–L, Kunst 2012, ISBN 9789949486182
  • "Ooperimaailm" II köide M–Y, Kunst 2012, ISBN 9789949486212
  • "Valitsejate vastu", Argo, 2013, ISBN 9789949466948
  • "Eestlaste vabanemise tee 1985–1994", 20. Augusti Klubi, 2015, ISBN 9789949956531
  • "Estonian's liberation way", 20 August Club, 2015, ISBN 9789949956548
  • "Rootsis Nõukogude saatkonnas", Argo, 2016, ISBN 9789949527724
  • "Poliitikas pöördelistel aegadel", TEA Kirjastus, 2018, ISBN 9789949244027
  • "Nõukaaeg", Rahva Raamat Kirjastus, 2019, ISBN 9789949664788
  • "Vend ja õde NKVD küüsis", Trükiviis, 2020, ISBN 9789949016907
  • "Eesti rahvasaadikud Kremli võimukoridorides", MTÜ Eesti Vabaduse Eest, 2020, ISBN 9789916401156
  • "Ülemnõukogu XII iseseisvuse taastajana. Pildis ja sõnas, 20. Augusti Klubi, 2021, ISBN 9789916403372
  • "Ajad ammused", Tiit Made, 2022, ISBN 978-9916-4-1022-6
  • "Saatanlik MRP", 20. Augusti Klubi, 2022, ISBN 978-9949-9565-9-3

Artikleid

  • "Naabrite majandussõda", Postimees, 3. juuni 1999
  • "Eesti riik ei vaja ooperit?", Postimees, 26. juuni 1999
  • "Eeskujuliku õpilase kriis", Postimees, 28. juuni 1999
  • "Kas järjekordse riikliku institutsiooni asutamisel on mõtet?", Äripäev, 16. juuli 1999 
  • "Savisaar saab presidendiks", Postimees 16. september 1999
  • "Loorberid või surm mullivannis", Eesti Päevaleht, 27. september 1999
  • "Tere tulemast, euro!", Postimees, 6. oktoober 1999
  • "Kihelemised ja sügelemised poliitikamaastikul", Sirp, 8. oktoober 1999
  • "Nutune seis Tallinna valitsemisega", Postimees, 21. oktoober 1999
  • "Vikerkaarevalitsuse majanduskava", Postimees, 2. november 1999
  • "Kui mõõdukas saab olla mõõdukas", Postimees, 24. november 1999
  • "Eesti ägab WTO rusude all", Postimees, 13. detsember 1999
  • "Kui määrav on mittekodanike jaoks eesti keele oskus", Postimees, 14. detsember 1999
  • "Läti näitab hambaid", Sõnumileht, 18. detsember 1999
  • "Mõrv valija rahakotis", Sõnumileht, 29. detsember 1999
  • "Estonia cannot do without EURO", EBS Review, No.10, Winter 1999
  • "Ootused ja lootused" Maaleht, 8. veebruar 2001
  • "Liiga palju rahvasaadikuid", Postimees, 4. november 2002
  • "Vene ooperikunsti lipulaev Maria teater", Visioon, veebruar 2003
  • "Saksa ooperi au päästja" Postimees 30. aprill 2003
  • "Itaalia ooperisuvi paneb turistid liikuma", Visioon, juuli 2003
  • "Ooperikülastaja välimääraja", Visioon, september 2003
  • "Blairi-Partsi telg Euroopa võimuvõitluses" Äripäev, 18. november 2003
  • "Rahvusooper reaalajas", Postimees, 24. aprill 2004
  • "2005. aasta: tubli, Eesti!" SL Õhtuleht, 27. detsember 2005
  • "Gazprom kipub Eestit valitsema" Äripäev, 20. september 2007
  • "Näpud põhjas, lõiked sügavad" Delfi, 30. jaanuar 2009
  • "Peremees ja puudel" Õhtuleht, 9. oktoober 2009
  • "Kellele löödi hingekella?" Õhtuleht, 20. oktoober 2009
  • "Duuma monumendi- ja revanšivalu" Õhtuleht, 30. detsember 2009
  • "Eestis söödetakse avalikkusele unerohtu" Delfi, 23. jaanuar 2010
  • "Meie ajaloolased on laisad, pikatoimelised ja pühenduvad õigustamisele, Delfi, 6. veebruar 2010
  • "Venelembeliste pealetung Eestis" Õhtuleht, 18. veebruar 2010
  • "Tööpuudus poliitilises võitluses" Õhtuleht, 2. märts 2010
  • "Kes kelle ümber tiirleb?" Õhtuleht, 12. märts 2010
  • "Eesti Komitee polnud vedur, vaid pidur" Õhtuleht, 1. aprill 2010
  • "Eestlaste hävitamist ei saa andestada" Delfi, 16. juuni 2010
  • "Haruldane ooper Baieri riigiooperis" Postimees, 14. juuli 2010
  • "Nädala juubilar Charles de Gaulle 120", Kesknädal, 17. november 2010
  • "Nädala juubilar Ronald Reagan 100" Kesknädal, 2. veebruar 2011
  • "Ideaalriik tulgu pärast 6. märtsi" Õhtuleht, 4. veebruar 2011
  • "Keerulised lood vabariigi presidendiga" Õhtuleht, 14. veebruar 2011
  • "Toiduainete hinnad rekordkursil" Õhtuleht, 23. märts 2011
  • "Kõva pähkel Liibüa" Kesknädal, 30. märts 2011
  • "Venemaa: savijalgadel hiiglane" Õhtuleht, 25. aprill 2011
  • "Andrus Veerpalu tööõnnetusest" Õhtuleht, 11. mai 2011
  • "Otsustavad augustipäevad" Õhtuleht, 19. august 2011
  • "Balti keti mälestusmärk oleks Jeltsini omast palju kaalukam", ERR uudised, 14. märts 2012
  • "Savisaare kooli uus lend", ERR uudised, 27. märts 2012
  • "Tiit Made: Kroon kosutas eestlase hinge", Delfi, 20. juuni 2012
  • "20 aastat meie roostes põhiseadust", Õhtuleht, 28. juuni 2012
  • "Isemajandav Eesti 25 aastat hiljem", Õhtuleht, 26. september 2012
  • "Kummitempel vajus kokku", Õhtuleht, 24. oktoober 2012
  • "Harta kui hilissügisene ajaviide", Õhtuleht, 20. november 2012
  • "Ühiskonna valvekoera võit" ERR Uudised, 8. detsember 2012
  • "Eesti säästupoliitika pinnuks silmas", Õhtuleht, 20.12.2012
  • "Kas piirilepe Venemaaga ongi riiulil?", Õhtuleht, 24.07.2013
  • "Venelembid jäädvustavad Jeltsinit", Õhtuleht, 22.08.2013
  • "Ajaloolistest jagelemistest, tuna ja täna", Õhtuleht, 1.10.2013
  • "Kruvi ülekeeramise lugu", Õhtuleht, 18.10.2013
  • "Täna 25 aastat tagasi: Eesti näitas esimest korda iseolemise tahet", Õhtuleht, 16.11.2013
  • "Teate seda lugu – konn astus usinasti mööda teed...?", Õhtuleht, 29.11.2013
  • "Pussy Riot, üleilmne ropendamine ja Eesti poliitika", Õhtuleht, 27.12.2013
  • "Venemaal vesi ahjus?", Õhtuleht, 28.02.2014
  • "Mõnest NATO lennukist ei piisa", Õhtuleht, 10.04.2014
  • "Kremlis Eestile iseseisvust toomas", Õhtuleht, 31.05.2014
  • "Aga kus ja milles Jürgen Ligi eksis?". Delfi, 24.10.2014
  • "Ärgake, läänemaad, Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa", Õhtuleht, 18.12.2014
  • "Nii mõnedki komisjonide liikmed...". Delfi, 17.01.2015
  • "Plats on kunagistest platsipuhastajatest puhas", Õhtuleht, 27.1.2015
  • Tiit Made: märts on olnud Vene tsaaridele saatuslik..., Delfi, 15.3.2015
  • "Kuidas poliitkannibalid tahtsid EKRE ära süüa", Õhtuleht, 25.3.2015
  • "25 aastat iseseisvuse taastajate kogunemisest", Õhtuleht, 30.3.2015
  • "Pagulased tulevad. Aga kuhu me nad paneme?", Õhtuleht, 28.5.2015
  • "Kommunistide juhitud Kreeka kui võlgu elamise maailmameister", Õhtuleht, 9.7.2015
  • "Valitsuse sada ööd ja sada päeva", Õhtuleht, 23.7.2015
  • "Tiit Made: Kohvri kojusaamiseks tuleks..." Delfi, 19.8.2015
  • "Eesti väärikas seltskonnas", Maaleht, 1.10.2015
  • "Kelle süül löödi Estonian Airile hingekella", Delfi, 10.11.2015
  • "Oma peaga otsustamise võimalikkusest", Õhtuleht, 01.12.2015
  • "Jõuludesse suhtumisest Nõukogude Eestis", Delfi, 24.12.2015
  • "Libedaga õueminekut kartev valitsus", Õhtuleht, 06.01.2016
  • "Kolme miljardiline abipakett", Pealinn, 8.02.2016
  • "Lääne-Euroopas on tänaseks liiga palju sinisilmseid jõude", EPL online, 01.03.2016
  • "Tiit Made: koalitsiooni kooshoidmise nimel on reform olnud sunnitud ettevõtjaid ahistama...", Delfi, 9.04.2016
  • "Tiit Made: Euroliit on šokis ja see on lootusandev", Delfi, 24.06.2016
  • "Tiit Made presidendivalimistest: meie imeline demokraatia on paika pannud...". Delfi, 18.07.2016
  • "Mõne ärimehe Venemaa-halast", Õhtuleht, 19.07.2016
  • "Eestlased impeeriumi hauakaevajatena", kogumikus "Eesti iseseisvus võideti Moskvas", lk 70–108, Argo, 2016
  • "N. Liidu tunnustamise peen anatoomia", Delfi, 06.09.2016
  • "Eesti veerand sajandit ÜROs", Õhtuleht, 17.09.2016
  • "Wagneri "Lendav hollandlane" Estonias", Eesti Päevaleht (Stockholm), 05.10.2016
  • "Tiit Made peaministri umbusaldamisest...", Delfi, 09.11.2016
  • "Kas Jüri Ratase valitsus suudab ellu jääda?", Õhtuleht, 15.12.2016
  • "Maksuraha pillav kasutamine", Õhtuleht, 4.01.2017
  • "Sisekaitseakadeemia Venemaa käeulatuses", Õhtuleht, 16.02.2017
  • "Tuleviku arvelt elamise eelarve", Õhtuleht, 08.05.2017
  • "Kasutades prillikivi tuhmub ja vajab puhastamist", Eesti Päevaleht, 11.08.2017
  • "Ükskord me võidame niikuinii?", Õhtuleht 17.08.2017
  • "Hallid passid prügikasti", Õhtuleht, 28.8.2017
  • "Tiit Made Arnold Rüütli elulooraamatust", Delfi, 18.11.2017
  • "Kuidas sotsid "Foorumis" puusse panid", Õhtuleht 23.11.2017
  • "Jääme Eestisse ja oleme uusvenestamise vastu", Õhtuleht, 23.2.2018
  • "Euroopa Liitu läksid eestlased vabatahtlikult", Eesti Päevaleht/Delfi, 27.7.2019
  • "Tiit Made vastulöök Tunne Kelamile", Eesti Päevaleht/Delfi, 11.07.2021
  • "Tiit Made dramaatilisest augustist", Eesti Päevaleht/Delfi, 20.08.2021
  • "See on kade pahatahtlikkus!", Eesti Päevaleht/Delfi 24.08.2021
  • „See ongi perestroika tegelikkuses“, Eesti Päevaleht/Delfi, 16.11.2022
  • "Velikije Luki 80. Tiit Made meenutab isa saatust", Eesti Päevaleht/Delfi, 20.11.2022
  • "Edgar oskas juhtida masse", Eesti Päevaleht/Delfi, 29.12.2022

Viited

  1. ↑ EE 14. köide, lk 270
  2. ↑ TÜG lendude loend, 11. lend – 1959a; Made, Tiit[alaline kõdulink]
  3. ↑ "Eestlased välismaal ehk Kuidas meie mehed läänes (luure)tööl käisid" Õhtuleht, 13. detsember 2008
  4. ↑ Борис Николаевич Григорьев, Скандинавия с черного хода. Записки разведчика: от серьезного до курьезного, Скандинавия с черного хода. Записки разведчика, raamat elektroonilisel kujul veebiraamatukogus librusek.ru
  5. ↑ Tiit Made. Valitsejate vastu. lk 534

Allikad

  • "Keda me valisime?" Tartu, 1993, lk 131–134.
  • "Keda me valisime 1995?" Tartu, 1995, lk 160–163.
  • "Eesti teaduse biograafiline leksikon", 2. köide Kj–M, Tallinn, 2005, lk 506.
  • "Eesti majanduse biograafiline leksikon 1951–2000", Tallinn, 2003, lk 281–282.
  • Made, Reet, "Lapsepõlvest tuleme kõik", Tallinn, 2001, Tiit Made, lk 207–218

Välislingid

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Tiit Made
Tsitaadid Vikitsitaatides: Tiit Made
  • "Tiit Made karu haardes" Õhtuleht, 22. september 1999
  • "Tiit Made ennustab Isamaaliidu ja Mõõdukate kadu" Delfi, 22. oktoober 2002
  • "Ingli pojapoeg Tiit Made" Elukiri, Nr 1, 2003
  • "Tiit Made astub vastu platsipuhastajate ajaloole" EPL, 17. august 2006
  • IME-mees "Tiit Made kõigest veel rääkida ei saa" EPL, 27. oktoober 2006
  • Võrkpalliprofist vormelifänn Kalev.ee, 9. jaanuar 2008
  • IME-mees Tiit Made: igast olukorrast leidub väljapääs, Sõidurõõm, Nr.29, suvi 2008
  • "Tiit Made innustus vanaonu SS-mälestustest" Delfi, 30. november 2008
  • Tiit Made teejuht ooperikultuuri, Postimees, 4. juuni 2012
  • "Me ei taha pahandusi" (Eerik Purje) (Tiit Made. Valitsejate vastu), Eesti Elu, Toronto, 27.09.2013
  • "Vastasseisude kroonika Tiit Madelt", Kesknädal, 9.10.2013
  • "Sammhaaval iseseisvaks" (Eerik Purje) (Tiit Made: Eestlaste vabanemise tee 1985–1994"), Eesti Elu (Toronto), 13.03.2015
  • "Independence regained – A chronological history" Tõnu Naelapea, Estonian World Review 20.08.2015
  • "Pealtnägija", Eesti Televisioon, 15.05.2016
  • "Tiit Made rääkis perioodist, mille kohta oli andnud vaikimisvande" Eesti Päevaleht, Stockholm, 25.05.2016
  • "Tiit Made külm sõda" (Kaur Maran), Laupäevaleht, 4.06.2016
  • "Sõnum suletud väravate tagant" (Eerik Purje) (Tiit Made. Rootsis Nõukogude saatkonnas), Eesti Elu,(Toronto), Nr.28, 16.07.2016
  • "Nõukogude diplomaat Tiit Made ehk vabakäiguvangina Rootsis" (Toomas Tiivel), Eesti Ekspress, 20.07.2016
  • "Rootsis Nõukogude saatkonnas". Karjäärita diplomaadi mälestused" (Madli Vitismann), Eesti Päevaleht, Stockholm, 31.09.2016
  • "Diplomaadi ettevaatlik mälestusteraamat. Tiit Made. Rootsis Nõukogude saatkonnas." (Enn Nõu), Akadeemia, Nr. 11, 2016
  • "Žiguliga kaaperdatud lennukit vabastamas" (Martiina Made), Eesti Ajalugu, Nr.2, 2018, lk 136-143
  • "Made vastab Lauristinile" (Liis Velsker), Postimees on-line, 9.04.2018
  • Katked Tiit Made uuest raamatust: Pullapää kriisi ajal oli Laar pidevalt hirmul..., Delfi, 30.4.2018
  • Katked Tiit Made uuest raamatust: kodakondsust jagati kõigile..., Delfi, 1.5.2018
  • "Hea, et oidu oli" (Eerik Purje retsensioon Tiit Made raamatule "Poliitikas pöördelistel aegadel"), Eesti Elu (Toronto), Nr. 31. 3.8.2018
  • "Tiit Made: Taasiseseisvunud Eesti on silmnähtavalt kobedam kui Pätsi Eesti", Pealinn, Nr. 9, 9. märts 2020, lk. 12-13.
  • "Kõik saab kord ajalooks" (Eerik Purje retsensioon Tiit Made raamatule "Nõukaaeg") Eesti Elu (Toronto), No. 9. 6.03.2020
  • "Manöövreid maailmasõja mänguväljaakult" (Eerik Purje retsensioon Tiit Made raamatule "Saatanlik MRP") Eesti Elu (Toronto), 28.10.2022