Tiit Tarlap

Tiit Tarlap (13. november 1954 – 24. veebruar 2017 Sindi) oli eesti kirjanik.

Ta kutsuti 1986. aastal Nõukogude sõjaväe kordusõppustele ning viidi likvideerima Tšornobõli tuumaelektrijaama avarii tagajärgi.

Looming

Ta kirjutas peamiselt märuliulmet, aga ka krimi- ja seiklusjutte.

Tema esimene ulmejutt "Tänav akna taga" ilmus 1988. aastal ajakirja Noorus juuninumbris. Tema loomingut on ilmunud maakonnalehtedes järjejuttudena, näiteks Liivimaa Kulleris ja Pärnu Postimehes. Mõned lood on ilmunud ka ajakirjades Horisont ja Favoriit.

Tšornobõlis kogetu innustas teda kirjutama raamatu "Tšernobõl 1986", mis ilmus 1993. aastal. Sama aasta märtsis ja aprillis ilmus ajalehes Liivimaa Kuller Tarlapi jutu "Õnn kestab igaviku...". 1993. aasta lõpust 1994. aasta suveni avaldas nädalaleht Kesknädal Tarlapi romaani "Kurjuse tund" ning 1993. aastal avaldas sama nädalaleht ka tema teist romaani "Vampiirilõks".

1995. aasta juulist kuni sama aasta lõpuni avaldas Pärnu Leht osaliselt Tarlapi romaani "Väga pikk päev". See romaan ilmus tervikuna 2002. aastal ajalehes Lääne Elu. 2001. aastal avaldas Lääne Elu Tarlapi lühiromaani "Liivakella kael".

Tarlapi esimene raamat "Viiking, kes armastas haisid" ilmus 2001. aasta lõpus.

2002. aastal avaldas eesti ulmekirjanduse ekspert ja toimetaja Raul Sulbi oma teoses "Eesti ulme antoloogia" Tarlapi ulmekirjandust.

2005. aastal kirjastas Tarlap Pärnu Tšernobõli veteranide abiga kogumiku "Kurjuse tund. Koidiku lapsed".

Aegreana

  • "Tänav akna taga" (1988; jutt)
  • "Tšernobõl 1986" (1993; raamat)
  • "Õnn kestab igaviku.." (1993; jutt)
  • "Vampiirilõks" (1993; romaan)
  • "Kurjuse tund" (1993-1994; romaan)
  • "Väga pikk päev" (1995, 2002; romaan)
  • "Liivakella kael" (2001; lühiromaan)
  • "Viiking, kes armastas haisid" (2001; kogumik)
  • "Kurjuse tund. Koidiku lapsed" (2005; kogumik)
  • "Meie, kromanjoonlased" (kirjastus Jumalikud Ilmutused; 2009; romaan)
  • "Tuleriitade öö" (2010; romaan)
  • "Roheliste lippude reservaat" (2011; romaan)
  • "Lõhestusjoon" (2012; romaan)
  • "Aegade julm laul" (2013; romaan)
  • "Haldjatants" (2014; jutukogu)
  • "Äraneetute pärijad" (2015; romaan)
  • "Rajake tähetolmus" (2016; romaan)

Tunnustus

  • 1998 Stalker ("Vihkamise suund")
  • 2013 Stalker (romaan "Lõhestusjoon")

Isiklikku

Tarlap elas 1980. aastate lõpus ja 1990. alguses Sindis.

Lisaks kirjutamisele mängis ta kitarri ja laulis.

Ta on maetud Sindi vanale kalmistule.[1]

Viited

  1. ↑ Kalmistute register HAUDI

Välislingid

  • Tiit Tarlap Ulmekirjanduse BAASis
  • Artikleid Tiit Tarlapist
  • Eesti ulmekirjanduse eksperdi Jüri Kallase järelehüüe Tiit Tarlapile
  • Tiit Tarlap: mõte kirjutada kromanjoonlastest tekkis praemuna süües
  • Tarlapi stalkerid
  • Tarlapi musikaalne looming YouTube'is