UNESCO maailmapärand Venemaal

Venemaa alal on UNESCO maailmapärandi nimistus 29 objekti ja 22 objekti kandidaati.[1]

Nimistusse on kantud:

  • 18 kultuuripärandi objekti:
    • 1990 Kiži kirikumõis
    • 1990 Moskva kreml ja Punane väljak
    • 1990 Peterburi ajalooline keskus ja sellega seotud mälestised
    • 1992 Novgorodi ja ümbruskonna ajaloomälestised
    • 1992 Solovetsi saarte kultuuriline ja ajalooline ansambel
    • 1992 Vladimiri ja Suzdali valged mälestised
    • 1993 Sergijev Possadi Troitse-Sergi suurkloostri arhitektuuriansambel
    • 1994 Kolomenskoje Issanda Taevaminemise kirik
    • 2000 Ferapontovo kloostri ansambel
    • 2000 Kaasani kremli ajalooline ja arhitektuurne kompleks
    • 2000 Kura säär. Ühispärand Leeduga
    • 2003 Derbenti tsitadell, muinaslinn ja kindlusehitised
    • 2004 Novodevitšje kloostri ansambel
    • 2005 Jaroslavli linna ajalooline keskus
    • 2005 Struve geodeetiline kaar. Ühispärand Eesti, Leedu, Läti, Moldova, Norra, Rootsi, Soome, Ukraina ja Valgevenega
    • 2014 Bolgari ajalooline ja arheoloogiline kompleks
    • 2017 Svijažski saarlinna Jumalaema Uinumise peakirik ja klooster
    • 2019 Pihkva arhitektuurikoolkonna kirikud[2]
  • 11 looduspärandi objekti:
    • 1995 Komi ürgmetsad
    • 1996 Baikali järv
    • 1996, 2001 Kamtšatka vulkaanid
    • 1998 Altai Kuldsed mäed
    • 1999 Lääne-Kaukasus
    • 2001, 2018 Sihhote-Alini keskosa
    • 2003 Uvs Nuuri valgla. Ühispärand Mongooliaga
    • 2004 Wrangeli saare kaitseala loodussüsteem
    • 2010 Putorana mägismaa
    • 2012 Leena sammaste looduspark
    • 2017 Dauuria maastikud. Ühispärand Mongooliaga
  • nimistusse kandideerib alates 1996. aastast veel 22 objekti[1]

Objektid okupeeritud Krimmis

  • 2013 Tauria Chersonesose antiiklinn ja selle ''chora''. Krimmi okupeerimise tõttu 2014. aastal puudub Ukrainal selle maailmapärandi nimistu objekti üle valdus ja seda valdab tegelikult Venemaa[3]
  • UNESCO maailmapärandi nimistusse kandideerivatest objektidest puudub Ukrainal endal viie objekti üle valdus ja neid valdab tegelikult Venemaa[3]

Viited

  1. ↑ 1,0 1,1 UNESCO maailmapärand Venemaal. UNESCO maailmapärandi koduleht. Inglise keeles (vaadatud 25. juulil 2019)
  2. ↑ "Pihkva arhitektuurikoolkonna kirikud". UNESCO Maailmapärandi koduleht. Inglise keeles (vaadatud 25. juulil 2019)
  3. ↑ 3,0 3,1 UNESCO maailmapärand Ukrainas. UNESCO maailmapärandi koduleht. Inglise keeles

Välislingid

  • UNESCO maailmapärand Venemaal. UNESCO maailmapärandi koduleht. Inglise keeles