Udo Kolk

Udo Kolk (4. mai 1927 Tartu – 25. juuli 1998 Tartu) oli eesti folklorist.

Hariduskäik

• 1935–1941 Tartu Õpetajate Seminari algkool
• 1941–1946 Tartu 1. Keskkool, alates 1944 ka Tartu Muusikakool
• 1946–1951 Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskond; lõpetas eesti filoloogina ja samal aastal ka muusikakooli tšello erialal; töötanud ka tšelloõpetajana
• 1951–1955 Tartu Riikliku Ülikooli aspirantuur rahvaluule alal

Töökäik ja teadustegevus

Töötas aastatel 1955–1992 Tartu Riikliku Ülikooli eesti rahvaluule ja kirjanduse õppejõuna.

Tema peamised uurimisvaldkonnad olid eesti regivärss ja rahvamuusika. Eriti hinnatavad on tema teaduslikud avastused vana rahvalaulu korduvatest elementidest.

Ta kogus rahvaluulet, korraldas kogumisekspeditsioone ja rahvaloomingu filmimist ning on kirja pannud üle 1000 rahvaviisi.

Kolk osales "Vana kandle" väljaandmises ning on koos Richard Ritsingu ja Aino Valmetiga koostanud kogumiku "Leegajused. Soome-ugri rahvaste laule" (LR 1970, nr 29/30, 200 lk) ja kirjutanud sellele eessõna.

Ta oli 1955. aastast Heliloojate Liidu liige ja 1971. aastast Soome Kirjanduse Seltsi kirjavahetajaliige.

Looming

Artikleid

• Mõtteid "Rummu Jüri" lavastuse kohta RT Vanemuises: Udo Kolk, "Rummu Jüri rahvatraditsioonis ja lavastuse muusikast"; K. Laigna, "Ajaloolisest usutavusest" – Edasi 26. 1. 1955
• "Kuku sa, kägu, kuldalindu" – Tartu Ülikooli toimetised, 1957, nr 53
• "Rahvalauluvariandi mõistest" – Keel ja Kirjandus 1959, nr 2, lk 65–73; loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis
• "Ühest Tartu rahvaviisikogust ja rahvaviiside variatsioonilisusest" (TRÜ eesti kirjanduse ja rahvaluule kateedri rahvaviisikogu) – koguteos "Siin Tartu...", Tallinn 1961, lk 194–204
• "Juhendeid rahvaviiside kogumiseks". Teatri- ja Muusikamuuseum, Tallinn 1962, 20 lk
• "Värsisisesed vormelid eesti regivärsilises rahvalaulus" – Tartu Ülikooli toimetised, 1962, nr 117, lk 71–155
• "Rahvaluule välipraktika" (koos Eduard Laugastega). Tartu Riiklik Ülikool, eesti kirjanduse ja rahvaluule kateeder, 1963, 128 lk; 2., täiendatud trükk 1969; 3., täiendatud trükk 1984
• "Heino Elleri rahvaviisitöötluste meloodikast" – kogumikus "Heino Eller sõnas ja pildis", Tallinn 1967, lk 64–88
• "Sauna taga, tiigi ääres...". 100 aastat setu kirjamehe H. J. Schmalzi sünnist – Edasi 26.04.1970
• "Riimilised rahvalaulud teatrilaval" ("Külavahelaulud" RAT Vanemuises) – Edasi 12.11.1972, lk 3
• "Setu suurlaulik Anne Vabarna" – kogumikus "Põlva rajoonis", Tartu 1978
• "Regivärsi stereotüüpiast" – Tartu Ülikooli toimetised, 1980, nr 528
• "Ado Grenzstein kui naturaalse rahvaviisi propageerija" – Edasi 12.03.1981
• ""Kalevala" ja "Kalevipoeg"" – Tartu Ülikooli toimetised 1986, nr 741
• "Haljala regilaulude tüpoloogiast" – Vana Kannel, VI köide, 1989
• "Koidulast ja tema ande arenguloost (Täna möödub 150 aastat Lydia Koidula sünnist)" – Postimees 24.12.1993, lk 7
• "Meie esimene kirjandusloolane" (Tõnu Sander, 1868–94) – Postimees 29.07.1994, lk 16

Raamat

• "Folkloori olemust otsides". Koostanud, toimetanud ja järelsõna: Madis Arukask. Sari Ilmatargad, Ilmamaa, Tartu 2013, 520 lk; ISBN 9789985774151

Tsitaat

„"On ju riikliku iseseisvuse sügavam mõte vaimses iseseisvuses. Kui me oma rahvuskultuuri üksnes inimõiguste deklaratsiooni tasemel ei kuuluta, vaid tõepoolest armastame selle rikkusi (emakeel, kunst) ja neid kasutus- ja arendusväärseiks peame, ei jää meil märkamata, et see varandus võimaldab meie vaimset arengut ja rikastumist hoopis avaramas ja sügavamas plaanis kui majandusliku surutise või ka ahnuse kukil tulvav moodne kommertskultuur oma pealiskaudsusega, küünilise materialismiga, vaimsust piirava ja nivelleeriva toimega, oma anglomaaniaga, mis on viinud mõnegi lihtsa eestlase raskustesse kaupluses või ajalehtede lugemisel. Rahvustunne on tänapäeval inimese aususe ja vaimse taseme proovikivi vast suuremal määral kui kunagi varem."

("Koidulast ja tema ande arenguloost" – Postimees 24. detsember 1993, lk 7)“

Tunnustus

• 1985 Kalevala Seltsi juubelimedal
• 1996–1997 Tartu Ülikooli medal^[1]
• 1996 Jakob Hurda rahvuskultuuri auhind

Isiklikku

Udo Kolgi ja muusikateadlase Helju Taugi (1930–2005) poeg on pianist ja muusikaprodutsent Madis Kolk (sündinud 4. novembril 1953).

Udo Kolk oli kirglik maletaja ja osales Tartu–Tallinna kirjanike malematšides.

Ta on maetud Raadi kalmistule Tartus.

Viited

Kirjandus

• "Mõtteid meie folkloristika olukorrast ja perspektiividest. Korrespondentsintervjuu Udo Kolgiga" – Keel ja Kirjandus 1987, nr 5, lk 298–301; loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis
• Malle Elvet, "Kaks armastust täiendavad teineteist" (muusikateadlane ja folklorist Udo Kolk 70) – Muusikaleht 1997, nr 5, lk 22
• Ülo Tedre, "In memoriam Udo Kolk" – Keel ja Kirjandus 1998, nr 9, lk 648; loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis
• Eesti kirjanike leksikon, Eesti Raamat, Tallinn 2000, lk 213–214, artikli autor Loreida Raudsep
• Eesti teaduse biograafiline leksikon, 2. köide, Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 2005, lk 44–45

Välislingid

• Udo Kolk, "Karl August Hermann. Ennastohverdav patrioot" – Postimees 14. 8.1996
• Juhani Püttsepp, "Tartu ütles eile jumalaga oma põlisele kodanikule" – Tartu Postimees 31.07.1998
• Aivar Kull, "Kogumik Werneri vaimu kandja elutööst" (raamatu "Folkloori olemust otsides" arvustus) – Tartu Postimees 5. juuni 2013, lk 5
• Aivar Kull, "Paar pajatust Udo Kolgist ja rahvaluulest" – Sirp 23. august 2013, lk 7
• Andreas Kalkun, "Udo Kolgi pärandus" (raamatu "Folkloori olemust otsides" arvustus) – Keel ja Kirjandus 2014, nr 5, lk 394–397