Usuline tagakiusamine

Usuline tagakiusamine on üksikisiku ja/või üksikisikute rühma süstemaatiline väärkohtlemine vastuseks nende usulistele tõekspidamistele ja/või usulisele kuuluvusele või eelnimetatud tõekspidamiste ja/või kuuluvuse puudumisele.

Euroopa Liidu õiguses hõlmab usu mõiste „eelkõige teistlikke, mitteteistlikke ja ateistlikke veendumusi, osalemist üksinda või koos teistega eraviisilistel või avalikel formaalsetel usutalitustel, muudes religioossetes tegevustes või seisukohtade väljendustes või isikliku või ühiskondliku käitumise vormides, mis põhinevad või tulenevad mõnest religioossest uskumusest, või nendest hoidumist“ (Direktiiv 2011/95/EL, artikkel 10, lõige 1, punkt b).[1]

Viited

  1. ↑ "Direktiiv 2011/95/EL". ELT. 20.12.2011. Vaadatud 3.10.2020.

Välislingid

  • United Nations - Special Rapporteur of the Commission on Human Rights on freedom of religion or belief
  • United States Commission on International Religious Freedom
  • http://www.unhchr.ch/huricane/huricane.nsf/view01/5E72D6B7B624AABBC125713700572D09?opendocument
  • About.com section on Religious Intolerance
  • U.S. State Department 2006 Annual Report on International Religious Freedom
  • xTome: News and Information on Religious Freedom