Uwe Soodla

Uwe Soodla (ka Uve-Hillar 25. juuli 1930 – 23. veebruar 2007) oli eesti soojusenergeetika õppejõud, mehaanikainsener ja autoettevõtja.

Hariduskäik

Ta õppis Tallinnas Pelgulinna algkoolis ja seejärel autotranspordi ekspluatatsiooni eriala Tallinna Elektromehaanika Tehnikumis. Ta kaitses juunis 1949 diplomitöö "Mootorratta MIA mootori ümberkonstrueerimine kompressoriga mootoriks" ja lõpetas tehnikumi tehnik-mehaanikuna.

Ta õppis Tallinna Polütehnilise Instituudi (TPI) mehaanikateaduskonnas soojusenergeetiliste seadmete erialal ja lõpetas 1954. aastal instituudi cum laude insener-soojusenergeetikuna. Tehnikakandidaadi väitekirja sisepõlemismootorite alal kaitses ta 13. mail 1967 Omskis.

Mootorrattaspordi arendajana

Soodla huvitus juba lapsena mootoritehnika- ja energiaülekandeseadmetest. Noorena unistas ta sõjalenduri ametist. Oma esimese mootorispordi kogemuse sai ta 1947. aastal, kui toimus esimene sõjajärgne mootorrataste ringrajavõistlus Pirital, kus ta oli ajamõõtja.

Ta valmistas koos Jüri Randla seeniori ja Mart Kalaga 125 cm3 võidusõidumootorratta Estonia, millega Randla võitis mitu sõitu. Soodla ja Randla koostöö kestis kuni 1970. aastani, mil Jüri Randla seenior tuli NSV Liidu meistriks ja loobus võistlusspordist.

Ta oli ka mootorrattasportlase Veljo Selja tehniline konsultant.

Töökäik

Soodla õpetas automehaanikat ja soojustehnikat ning juhendas kursuse- ja diplomiprojekte.

  • 1954 Tallinna Polütehnilise Instituudi soojusenergeetika kateedri assistent
  • 1959–1965 TPI autotranspordi kateedri vanemõpetaja
  • 1965–1967 TPI soojusenergeetika kateedri vanemõpetaja
  • 1967–1988 TPI soojusenergeetika kateedri dotsent
  • 1968–1974 TPI energeetikateaduskonna dekaan
  • 1988. aastast töötas võidusõiduvormelautosid valmistavas ettevõttes Esttec
  • 1990. aastast oli ta AS Mercedec-Benz Eesti Autokeskuse tehniline juhataja. Ta tegeles Mercedes-Benzi sõidukite ja nende tehnilise koolituse ning väljaõppe ja remondiga seotud valdkondadega. Ettevõtte reorganiseerimisel asutas ta koos oma õpilase Väino Kaldoja jt aktsionäridega ettevõtte AS Silberauto, kus oli tegev kuni surmani mitmel ametikohal (viimati tehnilise konsultandina).[1][2]
  • 2006 Tallinna Tehnikaülikooli emeriitdotsent

Töid

  • Uwe Soodla, Richard Levet. "Esikmootori C-155 "Estonia" konstruktsiooni täiustamine ja soojustehniline katsetamine. Aruanne. Juhendaja Jaan Ivand. Tallinna Polütehniline Instituut, soojusenergeetika kateeder, autotranspordi ekspluatatsiooni kateeder. Tallinn 1958
  • "Sisepõlemismootorite kütuse kulu mõõtmismetoodika ja seadmete uurimine ekspluatatsioonilistes tingimustes. Riigieelarveline uurimistöö nr. Ж/Н 883-R". Juhendaja Eugen Soonvald. Tallinna Polütehniline Instituut. Tallinn 1963
  • Uwe Soodla, Kalju Vainola. "Sõiduauto Žiguli. Ekspluatatsioon ja hooldus. Valgus. Tallinn 1975
    • Uwe Soodla, Kalju Vainola. "Sõiduauto Žiguli. Ekspluatatsioon ja hooldus. Valgus. Tallinn 1979. Teine, ümbertöötatud trükk. ISBN 3603030000
    • Uwe Soodla, Kalju Vainola. "Sõiduauto Žiguli. Ekspluatatsioon ja hooldus. Valgus. Tallinn 1984. Kolmas, ümbertöötatud trükk
  • Viktor Ivanov. "Autojuhtimiskunst". Vene keelest tõlkinud Uve Soodla. Valgus. 1977

Isiklikku

Uwe abiellus 30. aprillil 1965 Helja Armega (28. august 1937 – 21. veebruar 2007). Uwe ja Helja Soodla maakodu Anija vallas autasustati 23. juunil 2004 peaminister Juhan Partsi tänukirjaga "Kaunis Eesti kodu".[3]

Viited

  1. ↑ Registrite ja infosüsteemide Keskus, Äriregistri teabesüsteem (vaadatud 22. aprill 2013)]
  2. ↑ ""Aasta Vilistlane 2004 Väino Kaldoja vastab"". Originaali arhiivikoopia seisuga 6. oktoober 2014. Vaadatud 22. aprillil 2013.
  3. ↑ Anija Vallavalitsus. Vaadatud 22.04.2013.

Välislingid

  • Elmar Ots. "Solkkütus kaob?". Õhtuleht, 30. mai 2000
  • Raivo Murde. "Turvapadi kätkeb ohtu". Eesti Päevaleht, 17. september 2002
  • "Aasta Vilistlane 2004 Väino Kaldoja vastab". Mente et Manu, 14. september 2004
  • Haud Tallinna Metsakalmistul