Väinö Linna

Väinö Valtteri Linna (20. detsember 1920 Urjala – 21. aprill 1992 Tampere) oli soome kirjanik.

Elu ja looming

Väinö Linna sündis lihuniku kümnelapselises perekonnas seitsmenda lapsena. Isa suri 1928. aastal ning äsja kooli alustanud Väinö pidi peagi hakkama õpingute kõrval sulase ja metsatöölisena töötama. 1938. aastal siirdus Linna Tamperesse Finlaysoni tehasetööliseks. Tema lemmikkohaks sai raamatukogu. Sõja ajal oli ta rindel ning tegi samas ka esimesed katsetused kirjanikuna.

Pärast sõda läks ta Finlaysonisse tagasi. Ta abiellus 1945. aastal; 1947. aastal sündisid nii tema esimene tütar Sinikka kui ka esimene romaan "Päämäärä". Järgmisel aastal ilmunud romaan "Musta rakkaus" sai juba kriitikute käest kiita.

1954. aastal valminud sõjaromaan "Tundmatu sõdur" müüdi kohe läbi ning see äratas suurt tähelepanu ja rohkeid diskussioone kogu Soome ühiskonnas. Nüüd hakkas kirjaniku amet juba ka elatist pakkuma ning Linna loobus oma tööst Finlaysonis ja ostis Hämeenkyrös Käkisaare talu. Maaelu vaikuses valmis triloogia "Siin Põhjatähe all", mis ilmus aastatel 1959–1962.

Linna "Tundmatu sõduri" järgi 1955. aastal tehtud Edvin Laine samanimeline film sai tõeliseks kultusfilmiks. See on Soome kõigi aegade vaadatuim film, mida on kinos vaatamas käinud 2,8 miljonit inimest. 1985. aastal tegi Rauni Mollberg filmist uue versiooni. Ka Väinö Linna triloogia "Siin Põhjatähe all" kahest esimesest osast 1968. aastal tehtud film on populaarsuselt läbi aegade kolmandal kohal.

Väinö Linna südamehaigus andis endast märku juba pärast menuromaane sagenenud esinemiste käigus. Aastal 1984 tabas teda ajuinfarkt, mille tagajärjel ta kaotas kõnevõime. Väinö Linna suri 1992. aastal kopsuvähki.

Tema "Tundmatu sõdur" oli 2006. aasta seisuga ilmunud 28 keeles.

Tunnustus

1960 – Aleksis Kivi auhind
1963 – Põhjamaade Nõukogu kirjandusauhind
1965 – Tampere Ülikooli audoktor
1977 – asutati Urjalas Väinö Linna selts
1980 – valiti Väinö Linna Soome Akadeemia liikmeks
1993–2002 – Väinö Linna portree oli Soome 20-margasel rahatähel
2004 – hääletusel valis rahvas Väinö Linna kõigi aegade suuremate soomlaste hulgas 15. kohale.

Eesti keeles ilmunud teoseid

"Tundmatu sõdur", tõlkinud Helmi Eller, Eesti Kirjastus Orto 1957
"Must armastus", tõlkinud Valve Ristkok, Eesti Kirjastus Orto 1958
"Siin Põhjatähe all", tõlkinud Helmi Eller, Kirjastus Vaba Eesti 1964
"Siin Põhjatähe all" (1. osa), tõlkinud Harald Lepik, Eesti Raamat 1965
"Siin Põhjatähe all" (2. osa), tõlkinud Harald Lepik, Eesti Raamat 1967
"Must armastus", tõlkinud Harald Lepik, Loomingu Raamatukogu, Perioodika 1970
"Tundmatu sõdur", tõlkinud Helmi Eller ja Endel Mallene, Koge 1996, ISBN 9985849078
"Sõjaromaan", tõlkinud Endel Mallene ja Meelik Mallene, Eesti Päevalehe Kirjastus 2006, ISBN 9985849337

Kirjandus

Ain Kaalep, "Eesti vabatahtlik Väinö Linna "Tundmatut sõdurit" lugemas" – Keel ja Kirjandus 1995, nr 5, lk 341–342; ilmunud ka Ain Kaalepi raamatutes "Kolm Lydiat", Ilmamaa, Tartu 1997, lk 308–311 ja "Kodu kõikjal kaasas. Mitme aastakümne kirjutisi", Tänapäev, Tallinn 2013, lk 25–29
Panu Rajala, "Väinö Linna ja "Tundmatu sõdur". Soomekeelsest käsikirjast tõlkinud Endel Mallene – Looming 1996, nr 7, lk 973–980
Karl Muru, "Rahvuslik ja rahvusvaheline Väinö Linna" – Keel ja Kirjandus 1997, nr 8, lk 563–567
Yrjö Varpio, "Väinö Linna "Siin Põhjatähe all"". Soome keelest tõlkinud Väino Klaus – Keel ja Kirjandus 1999, nr 11, lk 771–775