Võidula mõis : Hoonestus, Pildid, Välislingid Wikipedia

Võidula mõis

Võidula poolmõis (saksa keeles Karolinenhof in Kirchspiel Fennern, Kreis Pernau) on ehitatud 1872. aastal; see rajati Pärnu maakonda Käru jõe kaldale asuva klaasivabriku juurde (ehitatud 1822. aastal).

Pulga külast 2 km idas asuva "Karolinenhofi" Rõika-Meleski peeglivabriku omanik Graubner asutas väikese mõisa ja ostis selleks maad Vana-Vändra mõisalt. Võidulaks nimetati asundus alles 1930. aastail, kui seal enam mõisa ei olnud.

Hoonestus

Arhitektuuriliselt on Võidula mõisa peahoone historitsistliku stiili esindaja. Omapäraseks teevad hoone ülemise korruse väljapoole kumerad klaasid, mis on mõisa klaasivabrikus spetsiaalselt hoone jaoks valmistatud. Nüüdseks on "punnis klaase" alles veel vaid mõnedel üksikutel akendel. Lisaks on hoonel omapärased puitpits-kaunistused.

Algselt oli mõis kasutusel häärberina ning vabriku kontorihoonena. Võidula mõisakompleks on tänapäeval Põhja-Pärnumaa valla omandis. Mõisas asub raamatukogu ning rahvamaja, samuti tegutseb seal külaselts.

Klaasivabriku tootmishooneid nüüdseks praktiliselt säilinud ei ole (see lõpetas töö 1920-ndate majanduskriisi ajal), küll on aga säilinud mõisa hobusetall ning (osaliselt) pesukoda.

Vändrast kaheksa kilomeetri kaugusel asuv mõis on üks vähestest Eestis säilinud puumõisadest. Legendi järgi olevat 1905. aasta rahutuste ajal mõisapõletajad tulnud tõrvikute ja hangudega mõisale tuld otsa panema, kuid kohalikud mõisamehed saatnud nad tagasi – "Põletame ise maha!". Kuid oma kodule siiski tuld külge ei pandud.