Vabadussõja võidusammas

Vabadussõja võidusammas on Tallinnas Vabaduse väljakul 23. juuni esimestel minutitel 2009 avatud mälestusmärk Eesti Vabadussõjas saavutatud võidule.

Vabadussõja võidusamba kaudu avaldab Eesti rahvas austust ja tunnustust kõigile neile, kes on pidanud võitlust Eesti vabaduse ja iseseisvuse nimel.^{[1][kõdulink]} Sammas on 23,5 meetri kõrgune ja koosneb 143 klaasplokist. Projekti autorid on Rainer Sternfeld, Andri Laidre, Kadri Kiho ja Anto Savi.

Ajalugu

Realiseerimata kavad

7. juulil 1920 otsustas Tallinna linnavolikogu lammutada Peeter I monumendi Heinaturul (praegusel Vabaduse väljakul). Kuju mahavõtmine lükati edasi ajani, mil on võimalik selle asemele püstitada mõni teine monument. Linna haridusosakonnale anti ülesandeks algatada ülemaaline korjandus ausamba rajamiseks. 10. veebruaril 1922 otsustas Tallinna haldusosakond Peeter I kuju maha võtta ja rajada selle asemele Vabadusplatsi ühes Eesti vabadusvõitlust ja iseseisvust tähistava monumendiga. Peeter I kuju võeti maha ööl vastu 1. maid 1922.

Aastal 1922 tegi Demobiliseeritud Sõjaväelaste Liit ettepaneku püstitada Tallinnasse Vabadussõja monument.

Vabadusplatsi arhitektuurilise ja ruumilise kujunduse parendamise eesmärgil korraldati 1937. aastal projektivõistlus. Konkursi võitsid Alar Kotli ja Ernst Kesa, kes kavandasid Jaani kiriku asemele kuuekorruselise Kohtupalee ja selle ette kõrge samba otsa ratsamonumendi.

20. veebruaril 1939 pidas oma esimese koosoleku Vabadussõja Üleriikliku Monumendi Püstitamise Peakomitee.

Praeguse monumendi kavandamine

Aprillis 2001 otsustas linnavolikogu uuesti rajada Vabadussõja Võidusamba ja käivitada selleks monumendikonkursi. Sügisel 2004 esitasid arhitektid planeeringu täienduse, millega monumendi asupaigaks saaks Ingeri bastioni müüride väljakaevamisega Mayeri treppide kõrvale tekkiv tühi plats. Oktoobris 2005 pandi Harjumäel Võidusambale nurgakivi.

15. augustil 2007 avalikustati Vabadussõja võidusamba ideekonkursi võidutöö "Libertas", mille autorid jäeti esialgu saladusse. Võidutöö kujutas 28 meetri kõrgust monumenti Harjumäe nõlval, mis koosneb postamendist ja selle otsas olevast Vabadusristist. Vabadusristi keskele kavatseti algul raiuda Eesti riigipiiri kontuur, kuid hiljem otsustati traditsioonilise mõõgaga käe ja "E" kasuks. Postamendil on kiri "Eesti Vabadussõda 1918–1920". Sammas on võidutööl paigutatud nõlvale rajatavale väikesele platsile ning samba taga asub sein, millele süvistatakse lõik president Konstantin Pätsi kõnest. Seejuures valgustatakse kõne alles päikese loojumise hetkel. Žürii esimees oli EELK peapiiskop Andres Põder.

Samba ehitamine

11. juulil 2008 otsustas kaitseminister Jaak Aaviksoo lükata Võidusamba avamise edasi 2009. aastasse.^[2]

Samba remont

Võidusamba valgustus sai armetu ja logisev, tuvastasid 200 600 krooni (12 820 eurot) eest sambale ekspertiisi teinud Tallinna Tehnikaülikooli eksperdid.^[3] Uue lahenduse tegi KH Energia-Konsult AS ja tööd võeti vastu aprillis 2011. Ventilatsiooni- ja valguslahenduse remondi lepingu kogumaksumus oli 10,24 miljonit krooni (üle 654 tuhande euro).^[4]

Lisaks valgustusele ja ventilatsioonile on samba juures välja vahetatud mitu purunenud klaasiga lamineeritud plastist sambapaneeli^[5] ja sillutiseplaati. Need kulud on vähemalt osaliselt katnud kindlustus.^[6]

Samba maksumus

Samba projekteeris ja ehitas Tšehhi klaasivabrik Sans Souci. Lepingus oli samba maksumuseks 3,39 miljonit eurot (koos 18-protsendise käibemaksuga 63 miljonit Eesti krooni).^[7] Kaitseministeerium tellis ka riigihanke "Ehitustööd mälestusmärgi rajamiseks", mille võitis firma Celander Ehitus OÜ hinnaga 26 890 269 krooni.^[8]

Reaalselt kujunes samba maksumus selle algsest lepingulisest maksumusest 2,5 korda suuremaks: selleks kulus 8,5 miljonit eurot.^[9]

Samba ülalpidamine

Vabadussõja võidusamba ülalpidamine maksab 5064 eurot kuus.^[10]

Samba kulud (ilma käibemaksuta) on aastate lõikes olnud alljärgnevad^{[11][12][13][14]}:

Samba avamine

Sammas avati piduliku tseremooniaga 23. juuni (võidupüha) esimestel minutitel. Avatseremoonial esitati Urmas Sisaski oratoorium "Pro Patria", mille sõnade autor on Jaan Lõo.

Samba lagunemine

Vähem kui kuu aega pärast samba avamist ilmnesid juba probleemid. Kolm paneeli olid teadmata põhjusel kogunud tolmu ning seetõttu võtnud roosaka varjundi.^[15] Need paneelid vahetati küll välja, paraku muutus ka üks asenduspaneel üsna kiiresti punakaks, sest see oli pärit eelmiste vigaste paneelidega samast partiist.^[16] Samuti kustutas ühel ööl tuled võidusambasse imbunud vesi.^[17] Võidusamba eest hoolt kandva AS Elmo vaatlusel selgus, et klaaside liitekohast oli vesi samba ristiosasse sisse tunginud. See tekitas lühise, mille tõttu lülitus osa valgustusest välja. 2009. aasta detsembris täheldati ka seda, et osa klaaspaneele muutub kollaseks.^[18] Samba autor Rainer Sternfeldt tõdes, et üksikutes paneelides on esinenud ka võõrkehi, näiteks suitsukoni ja nöörijupp.^[18] 2010. aasta juunis kukkus võidusamba nurgapaneel alla ning lõhkus osaliselt ka samba alusplaadi. 2017. aasta sügisel remonditi samba ümbruse kiviplaate, mis olid kahjustunud trikiratturite, rulatajate ja teiste kahjustajate tõttu.^[19]

• 
  Võidusamba rist öösel
• 
  ja päeval
• 
  Vabadussõja võidusammas ja Tallinna Jaani kirik öösel
• 

Vaata ka

• Vabadussõja Üleriikliku Monumendi Püstitamise Peakomitee

Viited

Kirjandus

• Juku-Kalle Raid. Vabaduse mõistmise sammas? (intervjuu Jaak Aaviksooga). Kultuuri KesKus, juuni 2009, lk 41–42.

Välislingid

 Vabadussõja võidusammas – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis

Artikleid

• Raoul Kurvitz: "Vabadus- ja natsiristi sarnasus võib hakata segadust külvama" Eesti Päevaleht, 20. november 2007
• Meeli Kõiva: "Meeli Kõiva: kivist sai klaas ehk alasti keiser" Postimees, 26. märts 2008
• Priit Hõbemägi: "Vabadussammas upub saladuste sohu" Eesti Ekspress, 19. juuni 2008
• Tarmo Vahter: "Vabadussamba autorid võitlevad Tšehhi klaasivabriku kehva töö vastu" Eesti Ekspress, 19. juuni 2008
• Askur Alas: "Kaitseministeerium tahtis iidsetest müüridest üle sõita" Eesti Ekspress, 30. juuni 2008
• Askur Alas: "Huvitavaid fakte vabadussambast" Eesti Ekspress, 30. juuni 2008
• "Nõuad seaduse täitmist? Oled Eesti riigi vaenlane!" Eesti Ekspress, 4. juuli 2008
• "DOKUMENT: Vabadussamba eskiisi 18 puudust" Eesti Ekspress, 9. juuli 2008
• Martin Tamme: "Martin Tamme: linna nõuded võidusamba ehitusloa osas on õiguslikult põhjendamatud" Eesti Päevaleht, 13. juuli 2008
• Martin Tamme: "Samba ehitusloa lisanõuded pole põhjendatud" 14. juuli 2008
• "Riigikontroll asub uurima samba rajamise käiku" Eesti Päevaleht, 16. juuli 2008
• "Aas tervitab Riigikontrolli sekkumist võidusamba protsessi" Eesti Päevaleht, 16. juuli 2008
• "Kaitseministeerium tervitab samuti riigikontrolli sekkumist sambasaagasse" Eesti Päevaleht, 16. juuli 2008
• "Taavi Aas: kaitseministeerium ei oska meie head tahet hinnata" Eesti Päevaleht, 17. juuli 2008
• Urmas Jaagant: "Vabadussamba terassõrestik asub Eesti poole teele" Eesti Päevaleht, 1. november 2008
• Raimo Poom: Tšehhi klaasifirma nõuab võidusamba eest raha juurde Eesti Päevaleht, 20. november 2008
• Raimo Poom, Mari Kodres: Õudusunenägu saigi ilmsiks: vabadussammas tõmbub kollaseks Eesti Päevaleht, 20. detsember 2008
• Kadi Alatalu: "Klaasifirma esindaja: kriitika tulgu siis, kui töö on valmis" ERR, 23. detsember 2008
• Ando Leps: "Kalender valetab!" Kesknädal, 15. aprill 2009
• "Võidutuli avab vabadussamba" Eesti Kirik, 17. juuni 2009
• Andrei Hvostov: "Vanapagan ja vabadussammas", ekspress.ee, 19. juuni 2009
• "Juhtkiri: tülisambast lepitussambaks" Postimees, 22. juuni 2009
• Presidendi kõne Vabadussõja võidusamba avamisel, postimees.ee, 22. juuni 2009
• Tiina Kaukvere: Võidusammas äratab vastakaid tundeid, Õhtuleht, 26. juuni 2009
• Marek Strandberg: Kas meie vabadusesammas on äkki plastikust?, Marek Strandbergi võrgupäevik, 26. juuni 2010