Vadja viiendik

Vadja viiendik (vene keeles Во́дская пяти́на, soome keeles Vatjan viidennes) oli Vadjamaa territoorium Novgorodi vabariigi ja hiljem Moskva suurvürstiriigi ja Moskva tsaaririigis.

Piirkond sai nimetuse sellel alal elanud vadjalastest elanike järgi.

Novgorodi vabariigi koosseisu kuulunud maa-alad 16. sajandil, Vadja viiendik, Šeloni, Bežetski, Derevski ja Oboneži viiendik piiridega

Vadja viiendiku idapiiriks Volhovi jõgi ja läänepiiriks Lauga jõgi. Piirkond kattus Novgorogi vabariigi põhjapoolse ala, osa Ingerist ja osa Karjalalast.

16. sajandil jagunes piirkond Karjala ja Lauga pooleks. Rootsi kuningriigi ja Moskva tsaaririigi vahel sõlmitud Stolbovo rahulepingu alusel 1617. aastal, loovutas Moskva tsaaririik Koporje, Orehhovo ja Käkisalmi maakonnad Rootsi kuningriigile, mis kuulusid Ingerimaa kubermangu ja Käkisalmi läänina Rootsi Ingeri koosseisu.

1700–1721 toimunud Põhjasõja tulemusel vallutas Venemaa Peeter I juhtimisel piirkonna uuesti ning liitis lõplikult Venemaaga, piirkond liideti moodustatud Venemaa Ingerimaa kubermangu koosseisu.

Territoorium

Vadja viiendikku kuulusid:

Novgorodi kirikukihelkond
Koporje kihelkond
- Djatlino (soome keeles Paastonkylä),
- Grigorjevski (soome Iljussa),
- Grjazno (soome Possata),
- Jastrebino,
- Kargali,
- Kipen (Kuippina),
- Orina (Orinansavotta),
- Osertsa,
- Ratsina,
- Ruuta,
- Saamosti,
- Suur-Saaritsa, (vene keeles Большое Заречье)
- Saaritsan kants, (vene keeles Заречье)
- Suija,
- Tillitsa,
- Tääkeli pogostid ehk vallad;
Jaama kihelkond
- Opolje "Tšuudis",
- Toldoga "Tšuudis",
- osa Ratsina pogostist;
Laatokankaupunki kihelkond
- osa Lopen vallast;
Pähkinälinna kihelkond;
- Ingeri,
- Järvisaari,
- Kaupungi ehk Spasski vald,
- Keltto,
- Korpiselkä,
- Kuivaisi,
- Loppi,
- Tuutari pogostid ehk vallad;
Karjala ehk Käkisalmi kihelkond (vene Корельский уезд)
- Ilomantsi vald (vene Иломанский погост),
- Kaupungin vald ehk Räisälä (Городенский погост),
- Kurkijoki vald (Кирьяжский погост),
- Rautu (Ровдужский погост)
- Sakkola (Саккульский погост),
- Salmi vald (Соломянский погост)
- Sortavala (Сердовольский погост) pogostid ehk vallad.

Pogostite venekeelsed nimetused tulenesid vene õigeusu kihelkonnakirikute nimetustest. Pogostite ehk kogukondade piirid olid välja kujunenud juba enne riiklike haldusjaotusüksuste, maakondade moodustamist looduslike piiride järgi, seetõttu olid ka pogostid jagatud erinevate maakondande vahel looduslike piiride alusel.