Vedelkristall
![](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/d/d0/Mikrotilkades_paikneva_vedelkristalli_erinevate_faaside_optilised_kujutised_polariseeritud_valguses_40x.jpg/220px-Mikrotilkades_paikneva_vedelkristalli_erinevate_faaside_optilised_kujutised_polariseeritud_valguses_40x.jpg)
![](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/2/2c/Optilise_mikroskoobi_kujutis_vedelkristalli_tilkadest_klaasis_100x.jpg/220px-Optilise_mikroskoobi_kujutis_vedelkristalli_tilkadest_klaasis_100x.jpg)
Vedelkristall on piklike molekulidega (pikkus 1–3 nm, läbimõõt 0,5–1,0 nm) orgaaniline aine, mis ei muutu temperatuuri tõstmisel tahkest olekust kohe vedelaks, vaid püsib suures temperatuurivahemikus (ligikaudu −10 °C kuni +70 °C) vedelkristallilises olekus. Sellel ainel on üheaegselt vedeliku omadused (voolavus) ja kristalli omadused – molekulide korrastatud paigutus ja anisotroopia (füüsikaliste omaduste, nt kristallikihi läbipaistvuse sõltuvus molekulide suunast).[1]
Vaata ka
- Vedelkristallkuvar
Viited
- ↑ "Vedelkristallid, nende ehitus ja omadused, vedelkristallekraani tööpõhimõte" (PDF). Tartu Ülikool. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 18.02.2022. Vaadatud 18.2.2022.