Venemaa Föderatsiooni Välisluureteenistus

Venemaa Föderatsiooni Välisluureteenistus (vene keeles Служба внешней разведки Российской Федерации, lühend СВР РФ või СВР, SVR) on Venemaa riiklik välisluure ametkond, mis moodustati 18. detsembril 1991.

Venemaa Välisluureteenistus moodustati pärast NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee koosseisu kuulunud riiklike julgeolekuasutuste jaotamist 1991. aastal välisluure, sisejulgeoleku, riigipiiri kaitsmise, sidesüsteemide kaitse ja elektroonilise luurega tegelevateks eraldi ametkondadeks.

Venemaa Föderatsiooni Välisluureteenistuse peakorter asub Moskvas, Moskva Edela administratiivringkonnas Jassenevos.

Venemaa Välisluure järjepidevus

SVR toonitab oma ajaloolist rolli ^[1] NSV Liidu ja Nõukogude Venemaa Tšekaa Välisosakonna, OGPU Välisosakonna, NSV Liidu SARKi Riikliku Julgeoleku Peavalitsuse Välisluure, NSV Liidu RJMi 1. Peavalitsuse ja NSV Liidu RJK Esimese Peavalitsuse õigusjärglasena^[2].

8. detsembril 1991 pärast Belovežje lepingut, mis seadustas NSV Liidu lagunemise, moodustas Vene NFSV president Boriss Jeltsin Vene NFSV Välisluureteenistuse ning SVR-i ametliku versiooni kohaselt ei loodud 18. detsembril 1991 mitte uut luureorganisatsiooni, vaid Vene NFSV presidendi ukaasiga nimetati 26. detsembril 1991 senine NSV Liidu RJK luurepeavalitsus lihtsalt SVR-iks Venemaa Föderatsiooni Välisluureteenistuseks^[3].

Juhid ja organisatsioon

Juhid

• Jevgeni Primakov^[4] (1991–1996)
  • Vjatšeslav Trubnikov (01.1992–), Välisluureteenistuse direktori 1. asetäitja;
  • Aleksei Štšerbakov, Välisluureteenistuse direktori asetäitja, kureeris majandus- ja teaduslik-tehnilist luuret;
• Vjatšeslav Trubnikov^[5] (1996–2000)^[6]
• Sergei Lebedev^[7] (2000–2007)
• Mihhail Fradkov^[8] (2007–2016)
• Sergei Narõškin (alates 5. oktoobrist 2016)

Välisluure tegevus

2010

• Illegaalide programmiga seotud luurajateafäär (EN)

Välisluure teabeallikad

• ÜRO-s töötanud Rootsi diplomaat koodnimega Silvester, kes andis teavet ja dokumente, eelkõige selle kohta, kuidas endised Nõukogude riigid püüdsid läheneda EL-ile ja NATO-le, samuti Euroopa Liidu riikide vahel krüpteeritud sidevõrgu Corfu vahendusel edastatud konfidentsiaalset informatsiooni.^[9]

Pooltevahetajad välisluurest

Viktor Makarov, kes viibis aastail 1987–1992 vangis Venemaal Nõukogude-vastase spionaaži eest, kasutas vabanenuna võimalust ja põgenes Inglismaale; (2000) Sergei Tretjakov SVR New Yorgi legaalse residentuuri resident (1995–2000);^[10][11] 2010. aastal põgenes Venemaalt välisluure peavalitsuse S 4. osakonna (illegaalne luure Ameerika Ühendriikides) polkovnik Aleksander Potejev ja avalikustas Venemaa illegaalse luurevõrgustiku Ameerikas. Moskva kohus tunnistas endise luureohvitseri Aleksandr Potejevi tagaselja süüdi kümme "magava" agendi (sh Anna Chapman jt) reetmises USA-le ja deserteerimises^[12]

Kurioosumid

Aastail 1999–2001 püüdis SVR endine kaadritöötaja Sergei Žirnov kohtu korras saada KGB välisluureakadeemia lõpetamise diplomit ja õppe tulemusel saadud spiooni kvalifikatsiooni.^[13]

2002. aastal teatas SVR juht Sergei Lebedev, et enam ei ole SVRis diversioonitegevusega tegelevaid üksusi^[14]. (Vaata Vimpel).

Tuntud töötajad

• Vasiljev Igor Vladimirovitš Kirovi piirkonna kuberner.
• Gruzdev Vladimir Sergeevitš – ettevõtja, endine Tula oblasti kuberner.
• Dmitriev Mihhail Arkadjevitš-föderaalse sõjalise ja tehnilise koostöö teenistuse endine juht.
• Jerin Viktor Fedorovitš – endine Venemaa Föderatsiooni siseminister.
• Ivanov Sergei Borisovitš on Venemaa Föderatsiooni Presidendi Administratsiooni endine juht.
• Korendjašov Anatoli Aleksandrovitš, Riigiduuma viienda koosseisu liige.
• Lebedev Sergei Nikolajevitš Sõltumatute Riikide Ühenduse täitevsekretär (alates 2007. aasta oktoobrist kuni praeguseni), Venemaa luure, Venemaa Föderatsiooni välisavalveteenistuse direktor aastatel 2000–2007, armeekindral.
• Rapota Grigorij Aleksejevitš liitriigi riigisekretär.
• Chirkunov Oleg Anatolievitš Permi krai endine kuberner.
• Jakunin Vladimir Ivanovitš-OAO "RJD" endine president.

Tegevuse kajastus meedias

• Suurbritannia saatis neli Vene saatkonna töötajat spionaažisüüdistusega maalt välja – mai 1996
• Venemaa spioonid Saksamaalt välja, 17. november 1997
• Norra saatis välja viis Vene diplomaati, kes üritasid norralaste hulgast agente värvata – märts 1998
• USA-st saadeti välja Vene diplomaat Stanislav Gussev, kes USA väitel kuulas pealtkuulamisseadeldise abil ühes välisministeeriumi konverentsisaalis toimuvat, 1999
• Poola kuulutas üheksa Vene diplomaati spioneerimise tõttu persona non grata'ks – jaanuar 2000
• MEGA: Rootsis vabastati oletatav Vene spioon, Eesti Päevaleht, 22. veebruar 2001
• FBI veterantöötajale Robert Philip Hanssenile esitati teisipäeval süüdistused Nõukogude topeltagentide reetmises ja Moskvale riigisaladuste müümises 22.02.2001
• Kanada eriteenistused pidasid kinni võimaliku Vene spiooni, 16. november 2006
• Suurbritannia saadab riigist välja 34 Vene spiooni, Eesti Päevaleht, 20. jaanuar 2008
• Herman Simm: töötasin Vene välisluure teenistuse heaks, 21. veebruar 2009
• Luurejuht: venelased nuhivad Saksa energiafirmade järele, 21. juuni 2009
• Rootsi diplomaat andis Venemaale EL-i salainfot, err. 31. märts 2010^[15], ^[16], ^[17]
• USAs tabati arvatav Vene spioonide võrgustik, Postimees, 29.06.2010,^{[18] [19]}, ^[20],^[21],^[22],^[23], ^[24],^[25],^[26],^[27],^[28],^[29],^[30], ^[31],^[32],^[33]
  • Anna Chapman;"Juan Lazaro"^[34];"Robert Christopher Metsos"^[21][35],^[36]; Vicky Pelaez^[37];"Michael Zottoli" – Mihhail Kutzik; "Patricia Millsina " – Natalja Pereverzeva^[38];Mihhail Semenko; Donald Howard Heathfield; "Richard Murphy," "Cynthia Murphy"; "Tracey Foley";Aleksei Karetnikov^[39],^[40]
  • USAs vahistati veel üks spioon: Lätis sündinud kosmeetik Anna Fermanova, Delfi, 29. juuli 2010
  • Endine spioon pole venelane ja tahab hoopis naasta Peruusse, Postimees, 10. august 2010
  • Medvedev andis USAs kinni nabitud Vene spioonidele kõrged riiklikud autasud, www.DELFI.ee, 8. oktoober 2010
  • FBI avaldas videod Vene spioonide tegevusest USA-s, Delfi.ee, 1. november 2011
  • Venemaal mõisteti tagaselja süüdi riigireetmises ja Venemaa luurajate paljastamises Ameerika Ühendriikide Luure Keskagentuurile, väidetav Venemaa välisluure illegaalide luurevõrgustiku paljastaja, Venemaa Föderatsiooni Välisluureteenistuse ohvitser Aleksandr Potejev^[41]
• Hispaanias paljastati illegaal Sergei Tšerepanov.^[42]
• Harald Alois S^[43], Saksamaal tabati austerlane, kes aastatel 1997–2000 püüdis "koguda Saksamaa Liitvabariigi tsiviil- ja sõjahelikopteritööstuse kohta tehniliste uuenduste näidiseid ja dokumente";
• 2010. aasta 2. augustil peeti Londonis kinni Suurbritannia parlamendi alamkoja liikme Mike Hancocki assistent – 25-aastane Jekaterina Zatuliveter (Екатерина Затуливетер), keda kahtlustati parlamendiliikme assistendina riigikaitsesaladuste alase info lekitamises Venemaale ning saadeti 2010. aasta detsembris Suurbritanniast välja; ^[44]
• 2011. aasta 18. oktoobril peeti Saksamaal, Põhiseaduse Kaitse Föderaalameti (BfV) ja Liidumaade Kriminaalameti (BKA) poolt kinni Andreas ja Heidrun Anschlag, keda Saksamaal süüdistatakse võõrriigi kasuks salastatud teabe kogumises ja edastamises.^[45][46]
• 2015. aastal vahistati Ameerika Ühendriikides, New Yorgis Vnešekonombanki esindaja Jevgeni Burjakov^[47]. Prokuratuuri süüdistuse kohaselt hankis Burjakov piiratud majandusalast teavet, koos 2 kaasmaalase VF kaubandusesindajaga Ameerikas Igor Sporõševi ja ÜRO juures asuva VF alalise esinduse atašee Viktor Podobnõiga, kes olid SVR residendid.

Vaata ka

• FSB/Venemaa Föderatsiooni Föderaalne Julgeolekuteenistus
• GRU/Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude Kindralstaabi Luure Peavalitsus
• Ohranka
• Välisluureakadeemia

Viited

Välislingid

• SVR-i koduleht