Viljandi Ringkonnakohus

Viljandi Ringkonnakohus
Asutatud 1918; 1992
Eesmärk Vaatas läbi Viljandi Maakohtu, Pärnu Linnakohtu, Pärnu Maakohtu ja Järva Maakohtu lahendeid
Asukoht
Peaorgan Justiitsministeerium

Viljandi Ringkonnakohus (endise nimetusega Viljandi-Pärnu Rahukogu) oli Eesti 2. astme kohus asukohaga Viljandis.

Ajalugu

Viljandi-Pärnu Rahukogu (1918–1935)
Viljandi Ringkonnakohus (1935–1940)
Asutatud 1918
Tegevuse lõpetanud 1940
Eesmärk apellatsiooni ehk teise astme kohtuteks rahukohtute otsustele ning esimese astme kohtuteks keerukamates kriminaal- ja tsiviilasjades
Peakorter Viljandi
Asukoht Posti tänav 82, Viljandi
Tegevuspiirkond Viljandi maakond ja Pärnu maakond
Juht esimees Gustav Seen (3. detsember 1918 – 20. november 1925)
Jaak Tepandi (1940)
Jüri Soontak (1940)
Johannes Evertson (1941)[1]
Peaorgan Kohtuministeerium
Allorganisatsioonid Viljandi-Pärnu rahukogu prokuratuur

Eesti Vabariigi kohtusüsteemi alguseks loetakse Ajutise Valitsuse 18. novembri 1918. aasta määrust ajutiste kohtute sisseseadmise üle. Selle alusel andis kohtuminister korralduse Vene keisririigi ajal Eesti alal asunud kohtuasutuste tegevuse taasalustamiseks.

Viljandi-Pärnu Rahukogu

Tsaariaegsete ringkonnakohtute ja rahukogude liitmisel moodustati neli rahukogu: Tallinna-Haapsalu, Tartu-Võru, Rakvere-Paide ja Viljandi-Pärnu Rahukogu. Viljandi-Pärnu rahukogu tööpiirkond oli Viljandi maakond ja Pärnu maakond. 7. märtsil 1919. aastal laiendati Viljandi-Pärnu rahukogu tööpiirkonda võimalikul korral Eestimaa külge liidetavate Volmari maakonna osadega.[2].

Viljandi ringkonnakohus

1. veebruarist 1935. aastal hakkas Eestis kehtima V Riigikogu poolt vastu võetud ja Eesti Vabariigi Seaduste Kogusse kuulunud Kriminaalkohtupidamise seadustik, mille alusel said ka Eesti kohtuasutused uued nimetused. Senised rahukogud nimetati ringkonnakohtuteks ja kohtupalat kohtukojaks ning rahukohtunikud nimetati jaoskonnakohtunikeks.

Kohtureformiga muudeti ära ka senised ringkonnakohtute liitnimetused (Tartu-Võru rahukogu asemel Tartu ringkonnakohus, Tallinna-Haapsalu rahukogu asemel Tallinna ringkonnakohus, Rakvere-Paide rahukogu asemel Rakvere ringkonnakohus ja Viljandi-Pärnu rahukogu asemel Viljandi ringkonnakohus[3]).

Viljandi Ringkonnakohtu ringkondades töötasid:

  • Viljandi 1. jaoskonnakohtunik Posti tänav 22
  • Viljandi 2. jaoskonnakohtunik Posti tänav 22
  • Suure-Jaani jaoskonnakohtunik Valter Taremaa Ringpuiestee 2
  • Põltsamaa jaoskonnakohtunik Eduard Suits Lossi tänav 11
  • Pärnu 1. jaoskonnakohtunik Rüütli tänav 19
  • Pärnu 2. jaoskonnakohtunik Rüütli tänav 19
  • Pärnu 3. jaoskonnakohtunik Rüütli tänav 19
  • Mõisaküla jaoskonnakohtunik Kesk tänav 7.

1940. aastal kuulusid kohtu koosseis esimees ja kriminaalosakonna esimees Jaak Tepandi, abiesimees ja tsiviilosakonna esimees Gustav Talts, August Ammon, Valter Märtson, Kaarel Leetmaa, Oskar Sein, Boris Trelin ja August Vihvelin.

Eesti NSV ajutise Ülemnõukogu Presiidiumi 16. novembri 1940. aasta seadlusega "Kohtute süsteemi ümberkujundamise kohta", kujundati ümber kehtiv kohtute süsteem ja ringkonnakohtud muudeti samanimelisteks kohtuteks esimese ja teise kohtuastme asjade arutamiseks[4]. Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu 19.12.1940 määrusega "Ringkonnakohtute asukohtade ja piirkondade kohta" määrati Viljandi Ringkonnakohtu asukohaks — Viljandi, Viljandi 1. ja 2., Mustla, Suure-Jaani, Põltsamaa, Pärnu 1.—3., Vändra, Kilingi-Nõmme ning Abja-Paluoja rahvakohtujaoskondadest[5].

Viited

  1. ↑ "SOVIETISATION OF THE ESTONIAN COURT SYSTEM. Viljandi Circuit Court" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 25. september 2020. Vaadatud 10. novembril 2019.
  2. ↑ Ajutise Walitsuse määrus, Riigi Teataja, nr. 14, 7 märts 1919
  3. ↑ Eesti kohtute ajalooline päev, Postimees 31.01.1935, lk 3
  4. ↑ ENSV Teataja 1940 nr 45 art 523
  5. ↑ ENSV Teataja 1940 nr 68 art 914

Välislingid

  • Toomas Anepaio, „Rahukogud (ringkonnakohtud) Eesti Vabariigis“