Viru-Järva prefektuur

Rakvere-Paide^[1] ja Viru-Järva prefektuur oli aastail 1926–1940 eksisteerinud Eesti politsei piirkondlik prefektuur.

Prefektuuri piirkonda kuulusid Rakvere, Kunda, Paide, Tapa ja Türi linn ning Järva maakond ning Viru maakonnast Aaspere, Assamalla, Avanduse, Haljala, Kunda, Küti, Mahu, Paasvere, Palmse, Rakvere, Roela, Rägavere, Salla, Sõmeru, Undla, Vao, Vihula ja Vohnja vald. Prefekti asukoht oli Rakveres.

Viru-Järva prefektuur ja Rakveres politseijaoskond asusid algul Rakveres Rohuaia tänaval, 1937. aastal kolisid üle uude majja Tallinna tänaval 25.

25. märtsil 1927 vastu võetud määruse^[2] alusel nimetati Rakvere-Paide prefektuur ümber Viru-Järva prefektuuriks, sellega ühendati Narva prefektuur.

8. jaanuaril 1932 võeti vastu „Politseiasutuste kujundamise muutmise määrus“, millega muudeti taas iseseisvaks Narva prefektuur.

Prefekt oli ka samanimelise kodanliku õhukaitse ringkonna juht.

Viru-Järva prefektid

• 1. aprill 1926 – 1927 Hugo Jakobsen, Rakvere-Paide prefekt^[3]
• 1. aprill 1927 – 1934, Hugo Jakobsen, Viru-Järva prefekt
• 1. september 1934 – 30. oktoober 1937, Mihail Tang, Viru-Järva prefekt
• 1. november 1937 – 1940, Albert Ladva, Viru-Järva prefekt

Kriminaalkomissar

• Paide kriminaalkomissar Hugo Heitor, – 1. märts 1936;
• Paide kriminaalkomissar Karl Michelson, 1. märts 1936 –;

Tegevuspiirkonnad

• Rakvere jaoskonna (Tallinna tänav 25, Rakvere) tegevuspiirkond Virumaal: Rakvere linn ning Sõmeru, Rägavere, Roela, Kunda-Malla, Pada, Kalvi ja Küti, Rakvere, Undla, Saksi, Vohnja, Haljala, Palmse, Vihula, Varangu ja Aaspere vallad ning Kunda alev Virumaal.
• Jõhvi jaoskonna tegevuspiirkond: Jõhvi, Voka, Järve, Kohtla, Püssi, Erra, Maidla, Mäetaguse, Illuka, lisaku ja Tudolinna vallad ning Jõhvi alev Virumaal.
• Narva 1. jaoskonna tegevuspiirkond: põhjapoolne osa Narva linna administratiiv-piirkonnast, mida lahutab lõunapoolsest linna osast järgmine piir lääne poolt lugedes: Tallinna-Narva raudtee kuni Soome-Rootsi prospektini, Soome-Rootsi prospekt kuni 6. Peetri tänavani, 6. Peetri tänav, Posti tänav, 6. Peetri tänav Raja tänavani, südalinna ja Juhkentali piiril asuv kraav, Narva-Jamburgi raudtee ning Peetri, Vaivara, Auvere-Joala, Narva, Kose, Skarjätina, Vasknarva vallad ja Narva-Jõesuu alev Virumaal.
• Narva 2. jaoskonna tegevuspiirkond: lõunapoolne osa Narva linna piirkonnast, mida lahutab põhjapoolsest linna osast 1. jsk. kirjelduses tähendatud piir.
• Väike-Maarja jaoskonna (Ärina mõisa valitsejamajas^[4] hiljem Väike-Maarja alevikus) tegevuspiirkond: Vao, Avanduse, Salla, Paasvere, Porkuni ja Venevere vallad Virumaal.
• Paide jaoskonna (Tallinna tänav 10, Paide) tegevuspiirkond: Järvamaa ühes Paide, Tapa ja Türi linnaga.

Tapa (Pikk tänav 3, Tapa) abikomissari tegevuspiirkond: Tapa linn ning Ambla, Lehtse, Liigvalla, Nõmmküla, Albu, Kapu ja Einmanni vallad Järvamaal.

Türi (Viljandi tänav 7, Türi) abikomissari tegevuspiirkond: Türi linn ning Alliku, Särevere ja Käru vallad Järvamaal^[5].

Muudatused

1930. aastal muudeti Viru-Järva prefektuuri I jaoskonna tegevuspiirkonda Narvas: kuhu nimetati I jaoskonna Skarjatina raiooni Kose vallast Petšurki asundus. Skarjatina vald, arvatud välja Skamja, Kuritšeki, Stepanovštšina, Omuti I ja Omuti II külad. Vasknarva II raiooni Vasknarva vald, arvatud välja Vasknarva, Jaama, Smolnitsa, Remniku ja Getsemani külad. Skarjatina vallast Stepanovštšina, Omuti I ja Omuti II külad^[6]. 1932. aastal vastu võetud „Politseiasutuste kujundamise muutmise määrusega“, muudeti Narva prefektuur taas iseseisvaks prefektuuriks.

Tegevuspiirkonnad

Tegevuspiirkond, 1939. aastal:

• Rakvere, Kunda, Paide, Tapa ja Türi linnad ning Järva maakond.
• Viru maakonnast: Aaspere, Assamalla, Avanduse, Haljala, Kunda, Küti, Mahu, Paasvere, Palmse, Rakvere, Roela, Rägavere, Salla, Sõmeru, Undla, Vao, Vihula ja Vohnja vallad^[7].

Viited

Välislingid

• Aadressraamatud > Eesti aadress-raamat 1938-1939 = Directory for Estonia 1938-1939 = Adressbuch für Estland 1938-1939 = Адресный указатель Эстонии 1938-1939. Viru-Järva prefektuur, lk 69–71