Viti mõis

Viti mõis, ka Pöövli mõis^[1] (saksa keeles Wittenpöwel) oli rüütlimõis Keila kihelkonnas^[2] Harjumaal, tänapäeva Viti küla lähedal^[3] Harku vallas Harju maakonnas.

Mõis moodustati 1630. aastal ja esimene omanik oli Hermann Witt, kelle järgi mõis ka nime sai^[4].

Põhjasõja järel kuulus mõis Hermann von Rentelnile ning 1740test aastatest oli Viti mõis Christian Buchau omanduses, 1785. aastal omandas Viti mõisa Johann Christian von Wistinghausen (1743–1787^[5]), Wistinghauseni perekonna kätte jäi mõis rohkem kui seitsmeks aastakümneks. Alates 1858. aastast kuni 1919. aasta võõrandamiseni oli mõis von Stackelbergide omanduses.

1893–1899 oli mõisa valitsejaks Eduard Vilde isa. Kirjanik ise viibis mõisa valitsejamajas sagedasti.^[6]

Viited

Välislingid

• Viti mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris
• Viti mõis (Keila khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis

Keila kihelkond

Kirik: Keila kirik
Pastoraat: Keila kirikumõis
Peamõisad: Haabersti mõis | Harku mõis | Jõgisoo mõis | Jälgimäe mõis | Keila mõis | Keila-Joa mõis | Klooga mõis | Kumna mõis | Laulasmaa mõis | Lehola mõis | Naissaare mõis | Ohtu mõis | Rahula mõis | Rannamõisa mõis | Saku mõis | Saue mõis | Tuula mõis | Tännassilma mõis | Valingu mõis | Vana-Karjaküla mõis | Vanamõisa mõis | Voore mõis | Vääna mõis | Ääsmäe mõis | Üksnurme mõis
Kõrvalmõisad: Humala mõis | Hüüru mõis | Käesalu mõis | Maeru mõis | Meremõisa mõis | Muraste mõis | Mustamäe mõis | Peetri mõis | Uue-Karjaküla mõis | Vana-Pääla mõis | Viti mõis
Poolmõisad: Koppelmaa mõis | Kuivaveski mõis | Kõltsu mõis | Luka mõis | Niitvälja mõis | Tiskre mõis | Vismeistri mõis
Karjamõisad: Aru mõis | Juuliku mõis | Kalda mõis | Kiisa mõis | Laabi mõis | Laoküla mõis | Lehmja mõis | Nahkja mõis | Pällu mõis | Suur-Aru mõis