Willi Stoph
Willi Stoph (hääldus: [štoof]; 9. juuli 1914 Berliin – 13. aprill 1999 Berliin) oli Saksa DV riigitegelane.
Elulugu
Willi Stoph oli pärit töölisperekonnast. Põhikooli lõpetamise järel asus ta õppima müürsepa ametit. 1928. aastal astus Willi Stoph Saksamaa Kommunistlikku Noorsooühingusse ja 1931 Saksamaa Kommunistlikku Parteisse.[1] 1935–1937 teenis ta aega Wehrmachtis. Seejärel töötas ta Berliinis ühes arhitektibüroos. 1940. aastal mobiliseeriti Stoph Wehrmachti. Ta võttis osa sõjategevusest idarindel, 1942. aastal sai ta haavata ning teda autasustati Raudristiga. 1945. aasta aprillis langes ta Punaarmee kätte sõjavangi.
1945. aasta juulis põgenes ta Ida-Preisimaalt Nõukogude sõjavangilaagrist ja pöördus tagasi Berllini. 1949. aastal sai temast Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei Keskkomitee liige ja 1950. aastal Rahvakoja (parlamendi) liige. Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei Keskkomitee Poliitbüroo liige oli ta alates 1953. aasta juulist.[2] 1952–1955 oli ta Saksa DV siseminister ja 1956–1960 kaitseminister.[3] 1962–1964 oli ta Ministrite Nõukogu esimehe asetäitja. 24. septembrist 1964[4] kuni 3. oktoobrini 1973 ja 29. oktoobrist 1976[5] kuni 7. novembrini 1989 oli ta Ministrite Nõukogu esimees (sisuliselt peaminister). Vahepeal oli ta 3. oktoobrist 1973 kuni 29. oktoobrini 1976 Riiginõukogu esimees (formaalselt riigipea).[6]
17. oktoobril 1989 ütles Willi Stoph Poliitbüroo istungil Erich Honeckerile: "Erich, es geht nicht mehr. Du musst gehen" ("Erich, nii enam ei lähe. Sa pead lahkuma"). Järgmisel päeval astuski Honecker parteijuhi ametist tagasi.[7]
8. novembril 1989 astus Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei Keskkomitee Poliitbüroo täies koosseisus tagasi, sealhulgas ka Stoph. 3. detsembril 1989 heideti Willi Stoph parteist välja.[8]
8. detsembril 1989 Willi Stoph vahistati süüdistatuna korruptsioonis ja ameti kuritarvitamises, kuid tervislikel põhjustel vabastati ta 1990. aasta veebruaris.[9] Ta püüdis saada poliitilist asüüli Nõukogude Liidus, kuid see ei õnnestunud. 1991. aasta mais arreteeriti Stoph uuesti seoses Berliini müüri ületamise katsel mõrvatute kriminaalasjaga.[10] Tervislikel põhjustel vabastati ta vangistusest 14. augustil 1992. 1992. aasta novembris algas Berliini Stophi ja teiste Saksa DV tippjuhtide üle kohtuprotsess.[11] 1993. aasta augustis lõpetati kohtuasi Stophi vastu tema vastutusvõimetuks tunnistamise tõttu.[12]
Elu lõpuperioodil elas Willi Stoph tagasitõmbunult pensionärina Berliinis.[13]
Auastmed
| Aasta | Kuupäev | Auaste | |
|---|---|---|---|
| 7. oktoober |  | kindralooberst | |
| 7. oktoober |  | armeekindral |
Viited
- ↑ Willi Stoph ddr-geschichte.de
- ↑ SED-Führungsgremien : Übersicht über die Mitglieder und Kandidaten des Politbüros des ZK der SED (1949-1989) Bundesarchiv. SED- und FDGB-Archivgut
- ↑ Stoph, Willi wissen.de
- ↑ What happened on September 24, 1964 On this Day
- ↑ Peter Borowsky. Die DDR in den siebziger Jahren Bundeszentrale für politische Bildung
- ↑ Willi Stoph nndb.com
- ↑ 18. Oktober 1989: Der Rücktritt von Erich Honecker GeschichtsPuls
- ↑ Willi Stop 1914–1999 Lebendiges Museum Online
- ↑ Willi Stoph uni-protokolle.de
- ↑ David Childs. Obituary: Willi Stoph Independent, 20. aprill 1999
- ↑ Shawn Bohannon. Armeegeneral Willi Stoph Axis History
- ↑ Was war am 17. August 1993 Chroniknet
- ↑ "Erich, es geht nicht mehr" : 03. Oktober 2008 - Vor 35 Jahren: Willi Stoph wird DDR-Staatsratsvorsitzender WDR
| Eelnev Karl Steinhoff | Saksa Demokraatliku Vabariigi siseminister 1952−1955 | Järgnev Karl Maron |
| Eelnev Ametikoht loodi | Saksa Demokraatliku Vabariigi riigikaitse minister 1956−1960 | Järgnev Heinz Hoffmann |
| Eelnev Otto Grotewohl | Saksa Demokraatliku Vabariigi Ministrite Nõukogu esimees 1964−1973 | Järgnev Horst Sindermann |
| Eelnev Walter Ulbricht | Saksa Demokraatliku Vabariigi Riiginõukogu esimees 1973−1976 | Järgnev Erich Honecker |
