Wulfila

Wulfila (gooti keeles 𐍅𐌿𐌻𐍆𐌹𐌻𐌰; u 311 – u 382 Konstantinoopol), ka Ulfilas, oli kristlik misjonär, hiljem piiskop, kes ristiusustas goote ja tõlkis piibli gooti keelde (vanim teadaolev piiblitõlge germaani keeltesse), luues selle kirjapanemiseks gooti tähestiku. Aimu tema elukäigust annavad üksikud 4. ja 5. sajandi kirikuloolaste teated.^[1]

Eluloolist

Wulfilat on peetud Kapadookia kreeklaseks, kelle goodid vangistasid ja viisid põhja poole Doonaud. Umbes kolmekümneaastasena saadeti ta Rooma keisri juurde saadikuks ja 341. aastal pühitses ariaanist Konstantinoopoli piiskop Nikomeedia Eusebius ta gootide piiskopiks. Gootide juhi tagakiusamise tõttu viis Wulfila Constantius II nõusolekul oma koguduse Möösiasse. Teateid on, et 375. aastal aitas ta tagakiusatud gootidest kristlastel liikuda üle Doonau Rooma aladele.

Oma pühitsemise ajal pooldas Wulfila ariaanlust, nagu enamik läänegoote, ning ta mängis nende ristiusustamises olulist rolli. Kui 379. aastal sai Nikaia usutunnistuse eestvõitleja Theodosius I Rooma keisriks, juhtis Wulfila arvatavasti kompromissi ja lepitust taotlevat leeri. Pärast Aquileia kirikukogu 381. aastal kutsus Theodosius Wulfila Konstantinoopolisse väitlustele, ning selle reisi jooksul Wulfila suri.

Wulfila väljapaistev teene oli gooti tähestiku loomine kreeka tähestiki ja ladina tähestiku baasil. Sellega kasutati esimest korda germaanlaste asualal kirjutamist ideede edasiandmiseks. Ta pani aluse germaanikeelsele kristlikule sõnavarale, millest osa kasutatakse tänapäevani; enne 381. aastat tõlkis ta piibli kreeka keelest gooti keelde. Osa tema evangeeliumide ja Pauluse kirjade tõlgetest on säilinud (tuntuim allikas on hõbepiibel).

Gootide rahvuslik kirik, mille Wulfila lõi, koos omakeelse piibli ja võib-olla ka liturgiaga oli ariaanlik. See tekitas ebakõla gootide ja Rooma keisririigi vahel, kuid see oli oluline osa germaani rahvaste, nagu läänegootide, idagootide, vandaalide ja burgundide rahvuslikust eneseteadvusest.^[2]