ÜRO pagulasamet
Embleem | |
Lühend | UNHCR |
---|---|
Asutatud | 14. detsember 1950 |
Õiguslik staatus | tegev |
Juhtkond | Filippo Grandi |
Emaorganisatsioon | ÜRO |
Veebileht | UNHCR.org |
ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet (inglise keeles Office of the United Nations High Commissioner for Refugees, lühend UNHCR) on ÜRO talitus, mille kohustuseks on kaitsta ja toetada pagulasi, kas riigi valitsuse või ÜRO taotlusel. Amet aitab kaasa pagulaste vabatahtlikule repatrieerumisele, kohapealsele integreerumisele või ümberasumisele kolmandasse riiki. Ameti peakorter asub Šveitsis Genfis. Amet on ÜRO Arenguprogrammi liige.[1]
UNHCR on pälvinud kaks Nobeli rahuauhinda (1954. ja 1981. aastal) ja 1986. aastal Balzani humanismi, rahu ja vendluse auhinna.[2]
Ajalugu
Rahvaste Liiga laialemineku ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni moodustamise järel oli rahvusvaheline üldsus teadlik II maailmasõjale järgnenud sõjapõgenike kriisist. 1947. aastal moodustas ÜRO Rahvusvahelise pagulasorganisatsiooni (IRO, International Refugee Organization).[3] Rahvusvaheline pagulasorganisatsioon oli esimene rahvusvaheline amet, mille eesmärgiks oli tegeleda põhjalikult pagulaste elu kõigi külgedega. Palgulasorganisatsiooni eelkäijaks oli 1944. aastal loodud ÜRO Abistamis- ja Taastamisadministratsioon, mille eesmärgiks oli osutada kaasabi miljonitele II maailmasõja tagajärjel Euroopas ümberasustatud inimestele.[3]
1940. aastate lõpul langes IRO ebasoosingusse, kuid ÜRO nõustus, et ülemaailmsete pagulastega seotud küsimusteringi üle järelevaatamiseks on vajalik eraldi asutuse olemasolu. Vaatamata Peaassamblees peetud tulistele vaidlustele moodustati Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni pagulaste ülemvoliniku amet siiski Peaassamblee 1949. aasta detsembri otsusega 319 (IV) Peaassambleele alluva organina. ÜRO liikmesriikide lahkhelide tõttu alalise asutuse moodustamise suhtes oli organisatsioon algselt mõeldud tegutsema kolm aastat, alates 1951. aasta jaanuarist.[3]
UNHC mandaat sätestati algselt ÜRO Peaassamblee 1950. aasta otsusele 428 (V) lisatud UNHC põhikirjas. Kõnealust mandaati on järgnevalt laiendatud arvukate Peaassamblee ja selle Majandus- ja Sotsiaalnõukogu (ECOSOC) otsustega.[3]. UNHCR,
''[its] mandate is to provide, on a non-political and humanitarian basis, international protection to refugees and to seek permanent solutions for them.[3]
[UNHCR] mandaadiks on pakkuda mittepoliitilisel ja humanitaarsel alusel rahvusvahelist kaitset pagulastele ja otsida neile püsivaid lahendusi.
Varsti pärast Pagulasseisundi konventsiooni allkirjastamist sai selgeks, et pagulastega seonduvad probleemid ei piirdu üksnes Euroopaga. 1956. aastal oli UNHCR kaasatud vastuste koordineerimisse Ungari ülestõusule. Aasta hiljem oli UNHCR ülesandeks tegelda hiina pagulastega Hongkongis, samuti Alžeeria iseseisvussõja eest Marokosse ja Tuneesiasse põgenenud alžeeria sõjapõgenikega. Vastused olid märgiks laiemaulatuslikuma, ülemaailmse mandaadi algusele pagulaste kaitsmisel ja neile humanitaarabi osutamisel.[3]
1960. aastatel alanud dekoloniseerimine pani alguse laialdasele pagulusliikumisele Aafrikas, mis oli väljakutseks ka UNHCR-le ja viis selle tegevusala avardumisele; erinevalt Euroopa pagulaskriisidele ei olnud Aafrikas kestvad lahendused võimalikud ning paljud ühest riigist põgenenud pagulased sattusid neile varjupaika pakkunud riikides ebastabiilsusest tulenevatele uutele probleemidele. Aastakümnendi lõpuks oli kaks kolmandikku UNHCR-i eelarvest suunatud Aafrikale ning organisatsiooni peatähelepanu pöördus ainult ühe aastakümne jooksul varem domineerinud Euroopa suunalt Aafrikale.[3]
1970. aastatel jätkas UNHCR pagulastega seotud tegevus levikut üle maailma, massilise Ida-Pakistani pagulaste väljarändega Indiasse, varsti pärast Bangladeshi moodustumist. Aasiaga seotud muredele lisandus ka Vietnami sõda ja sellega kaasnenud miljonid sõjapõgenikud.[3]
Ülesanded
UNHCR moodustati 1950. aasta 14. detsembril[4] ÜRO Abistamis- ja Taastamisadministratsiooni järeltulijana. Amet on volitatud juhtima ja kooskõlastama rahvusvahelist tegevust, mis on suunatud pagulaste kaitsele ja nende murede ülemaailmsele lahendamisele. Ameti põhiülesandeks on kaitsta pagulaste õigusi ja heaolu. UNHCR püüdluseks on tagada, et igaühel oleks võimalus teostada oma õigust otsida asüüli ja leida turvaline varjupaik teises riigis, valikuvõimalusega naasta vabatahtlikult koju, integreeruda asukohariiki või asuda ümber kolmandasse riiki.
UNHCRi volitusi on järk-järgult laiendatud, hõlmamaks kaitse ja humanitaarabi pakkumist isikutele, keda amet kirjeldab kui "murealuseid" (persons "of concern"), kaasa arvatud sisemaiselt ümberasustatud isikud (IDP), kes on hõlmatud pagulase legaaldefinitsiooniga vastavalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1951. aasta Pagulasseisundi konventsioonile ning 1967. aasta protokollile ja 1969. aasta Aafrika Ühtsuse Organisatsiooni konventsioonile. UNHCR-i peamised lähetused on praegu tegevad Liibanonis, Lõuna-Sudaanis, Tšaadis/Darfuris, Kongo Demokraatlikus Vabariigis, Iraagis, Afganistanis ja lisaks ka Keenias – osutamaks kaasabi ja teenuseid sisemaiselt ümberasustatud isikutele ja pagulastele.
Palestiina mandaat
Suurem osa Palestiina pagulasi – need, kes asuvad Läänekaldal, Gaza tsoonis, Liibanonis, Süürias ja Jordaanias – ei ole UNHCR vastutusalas, vaid on see-eest vanema organi, 1949. aasta detsembris moodustatud Lähis-Ida Palestiina põgenike abistamiseks ellu kutsutud ÜRO Agentuuri (UNRWA, United Nations Relief and Works Agency for Palestine Refugees in the Near East) vastutusalas. UNRWA-l on "põgeniku" kohta märksa avaram definitsioon kui UNHCR-l. UNRWA "põgeniku" määratlus hõlmab mitte üksnes põgenikke endid, vaid ka nende järglasi piiramatuks tähtajaks; definitsioon hõlmab siiski ainult 1948. ja 1967. aasta Araabia-Iisraeli sõdade põgenikke.
Avalikkuse teadlikkuse edendamine
Viimasel ajal on kutsutud ellu uusi programme eesmärgiga toetada ja suurendada teadlikkust probleemide kohta, millega puutuvad kokku pagulased kogu maailmas.
Auhinnad
UNHCR Nanseni pagulaste auhinda on alates 1954. aastast igal aastal antud isikule või organisatsioonile tunnustuseks väljapaistva panuse eest pagulaste, ümberasustatud või kodakondsuseta isikute abistamisele suunatud üritusse.
UNHCR on pälvinud Nobeli rahuauhinna kahel korral, 1954. ja 1981. aastal.
-
- Makedoonia
- Varustusega veoauto ületamas Türgi-Iraagi piiri, rahvusvahelise abisaadetisega kurdi põgenikele
-
- Keenia
UNHCR hoolealused
UNHCR-i aruande kohaselt kuulub 2007. aasta 1. jaanuari seisuga UNHCR mandaadi alla kokku 21 018 589 üksikisikut.
- 7 979 251 Aasias, sealhulgas
- 2 580 638 Lähis-Idas
- 2 974 315 Kagu-Aasias
- 218 584 Kesk-Aasias
- 1 304 189 Lõuna-Aasias
- 901 525 Ida-Aasia ja Vaikse ookeani maades
- 4 740 392 Euroopas, sealhulgas
- 1 617 214 Ida-Euroopas
- 708 132 Kagu-Euroopas
- 616 132 Kesk-Euroopas ja Baltimaades
- 1 798 914 Lääne-Euroopas
- 5 069 123 Aafrikas, sealhulgas
- 1 359 175 Kesk-Aafrikas ja Suure järvistu piirkonnas
- 2 105 314 Ida-Aafrikas
- 1 031 030 Lääne-Aafrikas
- 434 427 Lõuna-Aafrika piirkonnas
- 139 177 Põhja-Aafrikas
- 3 229 822 Ameerikas, sealhulgas
- 717 545 Põhja-Ameerikas ja Kariibi mere piirkonnas
- 2 512 277 Lõuna-Ameerikas
Koosseis
2008. aasta aprilli seisuga oli UNHCR-is rakendatud 6351 inimest 117 riigis.[5]
Ülemkomissarid
Ülemkomissari ametit on pidanud järgmised inimesed:
- Gerrit Jan van Heuven Goedhart, 1951–1956
- Auguste R. Lindt, 1956–1960
- Félix Schnyder, 1960–1965
- Sadruddin Aga Khan, 1965–1978
- Poul Hartling, 1978–1985
- Jean-Pierre Hocké, 1986–1989
- Thorvald Stoltenberg, jaanuar–november 1990
- Sadako Ogata, 1990–2001
- Ruud Lubbers, 2001–2005
- António Guterres, 2005–2015
- Filippo Grandi, 2016–
Enne UNHCR moodustamist tegeles pagulastega Rahvaste Liiga egiidi all alates 1922. aastast Fridtjof Nansen.
Ülemkomissar António Guterrese erisaadik
Pärast kümneaastast teenistust hea tahte saadikuna ülendati Angelina Jolie 2012. aastal ülemkomissari erisaadikuks.
Hea tahte saadikud
UNHCR esindajateks on ka UNHCR hea tahte saadikud, kelleks praegu on
- Barbara Hendricks (eluaegne hea tahte auesindaja)
- Yao Chen
- Julien Clerc
- George Dalaras
- Muazzez Ersoy
- Khaled Hosseini
- Adel Imam
- Osvaldo Laport
- Aidos Sagat
- Jesús Vázquez
- Alek Wek
- Kwang Myong Park
Varasemad saadikud:
- Richard Burton
- Nazia Hassan
- James Mason
- Sophia Loren
Viited
- ↑ UNDG Members. Undg.org. Vaadatud 2013-07-12.
- ↑ "Nobel Laureates Facts – Organizations". Nobeli fond. Vaadatud 13.10.2009.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 3,6 3,7 Refworld | Self-Study Module 1: An Introduction to International Protection. Protecting Persons of Concern to UNHCR. Unhcr.org (2005-08-01). Retrieved on 2013-07-12.
- ↑ "History of UNHCR: A global humanitarian organization of humble origins". UNHCR. Vaadatud 1.11.2009.
- ↑ "Basic facts". UNHCR. Originaali arhiivikoopia seisuga 24. september 2010. Vaadatud 3. oktoober 2010.
Välislingid
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: ÜRO pagulaste ülemvoliniku amet |
- Ametlik koduleht
- Eestikeelne koduleht
- 1901 Dunant, Passy
- 1902 Ducommun, Gobat
- 1903 Cremer
- 1904 IDI
- 1905 Suttner
- 1906 Roosevelt
- 1907 Moneta, Renault
- 1908 Arnoldson, Bajer
- 1909 Beernaert, d'Estournelles de Constant
- 1910 IPB
- 1911 Asser, Fried
- 1912 Root
- 1913 La Fontaine
- 1917 Punane Rist
- 1919 Wilson
- 1920 Bourgeois
- 1921 Branting, Lange
- 1922 Nansen
- 1925 Chamberlain, Dawes
- 1926 Briand, Stresemann
- 1927 Buisson, Quidde
- 1929 Kellogg
- 1930 Söderblom
- 1931 Addams, Butler
- 1933 Angell
- 1934 Henderson
- 1935 Ossietzky
- 1936 Lamas
- 1937 Cecil
- 1938 Nanseni Pagulasbüroo
- 1944 Punane Rist
- 1945 Hull
- 1946 Balch, Mott
- 1947 FSC ja AFSC (kveekerid)
- 1949 Boyd Orr
- 1950 Bunche
- 1951 Jouhaux
- 1952 Schweitzer
- 1953 Marshall
- 1954 UNHCR
- 1957 Pearson
- 1958 Pire
- 1959 Noel-Baker
- 1960 Lutuli
- 1961 Hammarskjöld
- 1962 Pauling
- 1963 Rahvusvaheline Punase Risti Komitee ja Punase Risti Seltside Liiga
- 1964 King
- 1965 UNICEF
- 1968 Cassin
- 1969 ILO
- 1970 Borlaug
- 1971 Brandt
- 1973 Kissinger, Lê (keeldus auhinnast)
- 1974 MacBride, Satō
- 1975 Sahharov
- 1976 B. Williams, Corrigan
- 1977 AI
- 1978 as-Sādāt, Begin
- 1979 Ema Teresa
- 1980 Esquivel
- 1981 UNHCR
- 1982 Myrdal, García Robles
- 1983 Wałęsa
- 1984 Tutu
- 1985 IPPNW
- 1986 Wiesel
- 1987 Arias
- 1988 ÜRO rahuvalvejõud
- 1989 XIV dalai-laama
- 1990 Gorbatšov
- 1991 Suu Kyi
- 1992 Menchú
- 1993 Mandela, de Klerk
- 1994 ‘Arafāt, Peres, Rabin
- 1995 Pugwashi konverentsid, Rotblat
- 1996 Belo, Ramos-Horta
- 1997 ICBL, J. Williams
- 1998 Hume, Trimble
- 1999 MSF
- 2000 Kim
- 2001 ÜRO, Annan
- 2002 Carter
- 2003 ‘Ebādī
- 2004 Maathai
- 2005 IAEA, al-Barāda‘ī
- 2006 Grameen Bank, Yunus
- 2007 Gore, IPCC
- 2008 Ahtisaari
- 2009 Obama
- 2010 Liu
- 2011 Sirleaf, Gbowee, Karmān
- 2012 Euroopa Liit
- 2013 OPCW
- 2014 Satyarthi, Yūsafzay
- 2015 Tuneesia rahvusliku dialoogi nelik
- 2016 Santos
- 2017 ICAN
- 2018 Murad, Mukwege
- 2019 Ahmed
- 2020 WFP
- 2021 Ressa, Muratov
- 2022 Bjaljatski, Memorial, kodanikuvabaduste keskus
- 2023 Moḩammadī