Agatha Christie

See artikkel räägib kirjanikust; Vene ansambli kohta vaata artiklit Agatha Christie (ansambel)

Agatha Christie
Agatha Christie mälestustahvel Torquays
Sünninimi	Agatha Mary Clarissa Miller
Sünniaeg	15. september 1890 Torquay, Devon, Inglismaa
Surmaaeg	12. jaanuar 1976 (85-aastaselt) Wallingford, Oxfordshire, Inglismaa
Rahvus	inglane
Varjunimi	Mary Westmacott
Kirjandusžanrid	kriminaalromaan armastusromaan
Abikaasa(d)	Archibald Christie (1914–1928) Max Mallowan (1930–1976)
Laps(ed)	Rosalind Hicks (1919–2004)
Mõjutanud	Edgar Allan Poe Anna Katherine Green Arthur Conan Doyle Gilbert Keith Chesterton
Koduleht	agathachristie.com

Agatha Mary Clarissa Christie (neiupõlvenimi Miller; 15. september 1890 Torquay, Inglismaa – 12. jaanuar 1976 Wallingford, Inglismaa) oli inglise kirjanik, kelle kriminaalromaanid kuuluvad maailma kirjandusklassikasse^[viide?].

Christiet peetakse üheks tähtsamaks ja innovaatilisemaks kirjanikuks kriminaalromaani žanris ning üheks loetavamaks autoriks läänemaailmas. Tema teoste kaks kuulsamat detektiivi on Hercule Poirot ja miss Marple.

1930. aastal asutas ta Londonis koos Freeman Wills Croftsi, Dorothy Sayersi, Anthony Berkeley Coxi ja teiste Briti kriminaalkirjanikega ühenduse Detection Club.^[1]

Elulugu

Agatha Miller sündis Inglismaal Frederick ja Clara Milleri kolmanda lapsena. 1977. aasta autobiograafias mainib Christie, et tal oli väga õnnelik lapsepõlv: ta nautis lugemist, luuletuste kirjutamist ja musitseerimist. Kodus õpetas teda algul ema. Kuigi ema uskus, et lapsi ei tohiks lugema õpetada enne, kui nad kaheksa-aastaseks saavad, õppis Agatha ise nelja-aastaselt lugema. Isa õpetas talle matemaatikat. Prantsuse keele õpetamiseks palgati hoidjaneiu, kes ei osanud ühtki keelt peale prantsuse keele. Agatha võttis klaveritunde, mis talle meeldisid, ja tantsutunde, mis talle ei meeldinud. Hiljem täiendas ta end Prantsusmaal.

1914. aastal abiellus Agatha sõjaväelendur Archibald Christiega. Tütar Rosalind sündis 1919. aastal.Esimese maailmasõja ajal töötas Agatha Punase Risti meditsiiniõena. 1928. aastal abielu lahutati. Külastades 1930. aastal teist korda Bagdadit, tutvus naine arheoloog Max Mallowaniga. Agatha Christie ja Max Mallowan olid abielus 46 aastat. Kirjanik suri 12. jaanuaril 1976 Wallingfordis.^[2]

Looming

 Pikemalt artiklis Agatha Christie bibliograafia

Tema 1916. aastal ilmunud esikromaanis „Saladuslik juhtum Stylesis“ („The Mysterious Affair at Styles“) astusid esimest korda lugejate ette Hercule Poirot (tegelane Christie 25 hilisemas raamatus), Arthur Hastings ja inspektor Japp. 1920. aastal avaldas kirjastaja John Lane^[3] raamatu Ameerika Ühendriikides ning 1921. aastal sama kirjastaja kaasasutatud kirjastus The Bodley Head^[4] Suurbritannias. Pärast seda kirjutas Christie veel 77 kriminaalromaani, ligi 100 lühijuttu ja 20 näidendit.

Pseudonüümi Mary Westmacott all kirjutas Christie ka kuus armastusromaani, kuid need ei pälvinud erilist tähelepanu.

Tema kuulsaim näidend on „Hiirelõks“, mida Londoni West Endi teatris on mängitud alates 1952. aastast tänapäevani rohkem kui 24 000 korda. See on ühe näidendi samas teatris esitamise kordade arvu maailmarekord. Major Metcalfi rolli 4575 korda kehastanud David Raven jõudis aga rekordiraamatusse kui kõigi aegade vastupidavaim näitleja.

Guinnessi rekordite raamatu järgi on Christie romaanikirjanik, kelle teoseid on maailmas enim müüdud, ja koos William Shakespeare'iga kirjanik, kelle teoseid on maailmas enim müüdud.^[viide?] Tema teoseid on müüdud umbes 4 miljardit eksemplari.^[viide?] Index Translationumi järgi on Christie maailma enim tõlgitud kirjanik: tema teoseid on tõlgitud vähemalt 103 keelde.^[viide?] Üksnes Walt Disney Productionsi filme on tõlgitud enamatesse keeltesse.^[viide?]

2006. aastal müüdi Eestis tema teost „Miss Marple. Kogutud lühijutud“ (kirjastus Varrak) 5712 eksemplari, mis andis Eesti selle aasta ilukirjanduse menukite loendis 5. koha. Varraku ilukirjanduslike teoste hulgas oli raamat esinumber.^[5]

Kriminaalromaane

1990. aastal avaldatud edetabelist The Top 100 Crime Novels of All Time (UK Crime Writers Association)^[6] ja viis aastat hiljem ilmunud edetabelist The Top 100 Mystery Novels of All Time Selected (Mystery Writers of America)^[7] võib leida järgmised Agatha Christie teosed:

• „Roger Ackroydi mõrvamine“ („The Murder of Roger Ackroyd“, 1926). 5. koht Briti ja 12. koht Ameerika edetabelis.
• „Kümme väikest neegrit“ („Ten Little Niggers“, 1939). 10. koht Ameerika ja 19. Briti edetabelis.
• „Süüdistuse tunnistaja“ („Witness for the Prosecution“, 1925) kogumikust „Surmahagijas“ („The Hound of Death“, 1933). 19. koht Ameerika edetabelis.
• „Mõrv Idaekspressis“ („Murder on the Orient Express“, 1934). 41. koht Ameerika edetabelis.
• „Surm lõpetab kõik“ („Death Comes as the End“, 1944). 83. koht Briti edetabelis

Lisaks neile teostele tõstavad Guardian^[8] ja amazon.co.uk^[9] oma edetabelites esile järgmisi teoseid:

• „Hädaoht End House'is“ („Peril at End House“, 1932)
• „ABC mõrvad“ („The ABC Murders“, 1936)
• „Surm Niilusel“ („Death on the Nile“, 1937)
• „Viis väikest põrsast“ („Five Little Pigs“, 1942)
• „Vildakas maja“ („Crooked House“, 1949)
• „Teatame mõrvast“ („A Murder is Announced“, 1950)
• „Lõputu öö“ („Endless Night“, 1967)
• „Nemesis“ („Nemesis“, 1971)
• „Eesriie“ („Curtain: Poirot's Last Case“, 1975)

Tunnustus

• 1955 Grand Master Award – elutöö preemia (Edgar Allan Poe auhind)
• 1956 sai temast Briti impeeriumi ordu komandör (Commander of the Order of the British Empire)
• 1971 lisandus tiitel Dame (Order of Dame Commander of the British Empire)^[10]
• 1972 Grand Master – elutöö preemia (Rootsi kriminaalkirjanduse auhind)

Viited

Kirjandus

• Agatha Christie, „Minu elu lugu“ (autobiograafia). Inglise keelest tõlkinud Laine Hone; toimetanud ja luuletused tõlkinud Helve Võsamäe. Sinisukk, Tallinn 1996, 600 lk (raamatu lõpus on Agatha Christie teoste nimekiri) (Raamatukoi)
• Andrew Norman, „Agatha Christie. Lõpetatud portree“. Inglise keelest tõlkinud Mariliin Vassenin. Eesti Päevaleht, Tallinn 2007, 223 lk (Raamatukoi)

Välislingid

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Agatha Christie

Tsitaadid Vikitsitaatides: Agatha Christie