1936

1936. aasta (MCMXXXVI) oli 20. sajandi 36. aasta.

Sündmused maailmas

Jaanuar

• 1. jaanuar – Türgi valitsus saatis maalt välja 160 Vene valgekaartlast.
• 28. jaanuar – maeti Ühendkuningriigi kuningas ja India keiser George V.

Veebruar

• 6. veebruar – avati IV taliolümpiamängud Garmisch-Partenkirchenis Saksamaal.
• 16. veebruar – Rotterdamis arreteeriti Artur Sirk.

Märts

• ...

Aprill

• ...

Mai

• ...

Juuni

• ...

Juuli

• 7. juuli – Suurbritannias Vickers-Armstrongi tehastes lasti vette ja said nime Eesti allveelaevad Kalev ja Lembit.
• 7. juuli – leiutaja Henry Phillips sai patendi ristpeaga kruvidele (isetsentreeruv kruvitüüp) ja vastavale kruvikeerajale.

August

• 1. august – avati XI nüüdisaegsed olümpiamängud Berliinis Saksamaal.

September

• ...

Oktoober

• 6. oktoober – Eesti saadik Karl Tofer esitas oma volitused Saksa riigikantsler Adolf Hitlerile.
• 23. oktoober – Eesti saadik Oskar Öpik esitas oma volitused Leedu presidendile Antanas Smetonale.

November

• 2. november – tööd alustas BBC – British Broadcasting Corporation.
• 30. november – põles maha Londoni 1851. aasta maailmanäituseks ehitatud Kristallpalee.

Detsember

• ...

Sündmused Eestis

• 8. jaanuar – riigivanem Konstantin Päts kirjutas alla rahvahääletuse korraldamise otsusele.
• 9. jaanuar – Sõjaringkonnakohus mõistis kommunist Voldemar Tuberiku 15 aastaks sunnitööle.
• 13. jaanuar – siseminister kinnitas Evangeeliumi Prii Usuühingute Liidu põhikirja.
• 23. jaanuar – siseminister kinnitas Seitsmenda Päeva Adventusuühingute Eesti Liidu põhikirja.
• 23. jaanuar – toimus Eesti Olümpiakomitee korraline koosolek, kus otsustati, et Berliini olümpiale saadetakse kuni 40 sportlast. Ühtlasi valiti Eesti uueks esindajaks ROKis Joakim Puhk^[1].
• 25. jaanuar – toimus Eesti-Läti 13. korvpallimaavõistlus, mis jäi viiki 32:32^[1].
• 27. jaanuar – Nikolai Grünthal valiti Petseri linnapeaks.
• 30. jaanuar – Tallinna linnapea Jaan Soots avas Härjapea kanalisatsioonikollektori.
• 1. veebruar – Eesti jalgpalli rahvusmeeskonna treeneriks sai Bernhard Rein^[1].
• 2. veebruar – Eesti meistrivõistlused vabamaadluses toimusid esimest korda maakohas – Kohilas^[1].
• 3. veebruar – Eesti maadlejad Erm Lund ja Peeter Mürk täitsid esimestena tõstjatena Berliini olümpianormi^[1].
• 6. veebruar – algasid Garmisch-Partenkircheni taliolümpiamängud. Eestit esindas viis sportlast^[1].
• 6. veebruar – riigivanem Konstantin Päts võttis vastu kaupmeeste esindajad.
• 8. veebruar – toimus esimene K. Pätsi nimeline Tallinn-Valkla-Tallinn teatesuusatamine, kus osales 13 meeskonda; võitis võistkond Harju malev^[1].
• 9. veebruar – riigivanem Konstantin Päts võttis vastu Eesti töölisvanemad.
• 16. veebruar – Eesti Jalgpalli Liidu esindajatekogu aastakoosolek: muu hulgas loobuti Eesti jalgpallikoondise saatmisest Berliini olümpiamängudele, samuti nimetati Jalgpalli olümpiafond ümber kasvatusfondiks^[1].
• 17. veebruar – looduskaitseinspektor Gustav Vilbaste astus ametisse.
• 23.–25. veebruar – toimus rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks.
• 23. veebruar – Angerburgis toimusid Euroopa meistrivõistlused jääpurjetamises, kus klassis Monotüüp XV said eestlased kolmikvõidu^[1].
• 9. märts – Saksa saadik Hans Frohwein esitas oma volitused riigivanem Konstantin Pätsile.
• 20. märts – lasti käibele esimesed Konstantin Pätsi näopildiga postmargid.
• 1. aprill – Otepää alev sai Otepää linnaks^[2][3].
• 2. aprill – tõstja Arnold Luhaäär täitis Berliini olümpia normi^[1].
• 6. aprill – moodustati piimaühisuste keskliit Võieksport^[4].
• 20. aprill – algasid Meierite Koja nõukogu valimised.
• 22. aprill – siseminister kinnitas Vanausuliste Usuühingute Liidu Eestis põhikirja.
• 26. aprill – toimus rünnakpäev võõrapärasele nimele.
• 26. aprill – Estonia kontserdisaalis toimus aktus, kus võimalikud Berliini olümpiale minejad andsid Johan Laidonerile kui Eesti Olümpiakomitee esimehele piduliku tõotuse^[1].
• 12. mai – Eesti-Läti 10. Kreeka-Rooma maadluse maavõistlus, kus Eesti võitis Lätit 6:1^[1].
• 12. mai – Tallinna Saksa teatris toimus Eesti-Rootsi tõstmisvõistlus, kus Eesti võitis esimest korda Rootsit; seis jäi 3:2^[1].
• 17. mai – toimusid põllumeeste konventide valimised.
• 31. mai – Viljandimaalt alustasid Elmar Kuuskler, Aleksander Schmidt ja Ferdinand Jephe süstaga teekonda Berliini olümpiamängudele. Nad jõudsid pärale 8. augustil, olles läbinud 2000 km^[1].
• 7. juuni – Soomes Lahtis püstitas kõrgushüppaja Aksel Kuuse Eesti rekordi 1.95; rekord püsis 22 aastat^[1].
• 15. juuni – toimus plahvatus Männiku laskemoona ladudes, milles hukkus 60 inimest^[4].
• 19. juuni – Eestis oli esimest korda raadiost kuulda otsereportaaži spordivõistluselt: Felix Moor ja Oskar Lõvi kommenteerisid kahepäevast Eesti-Soome maavõistlust kergejõustikus^[1].
• 30. juuni – Leedus toimus Eesti-Leedu maavõistlus jalgpallis, mille Eesti kaotas 0:2. Ühtlasi jõudis sellelt võistluselt Eestisse esimest korda välismaal tehtud raadioreportaaž^[1].
• 7. juuli – Šotimaal lasti vette tulevased Eesti allveelaevad Kalev ja Lembit^[4].
• 4. august – Berliini olümpiamängud: Kristjan Palusalu tuli vabamaadluse raskekaalus olümpiavõitjaks.^[1]
• 9. august – Berliini olümpiamängud: Kristjan Palusalu tuli Kreeka-Rooma maadluse raskekaalus olümpiavõitjaks.^[1]
• 13. august – Kiviõli kaevanduses ja õlitehas algas 16. septembrini kestnud ulatuslik streik^[4].
• 14. august – Tallinnas toimusid Pirita kloostri 500. aastapäeva üritused^[4].
• 20. august – Norra saadik Johan Vilhelm Michelet esitas oma volitused riigivanem Konstantin Pätsile.
• 30. august – Järva-Madisel avati Anton Hansen Tammsaare ausammas^[4].
• 9. september – riigivanema otsusega pikendati kaitseseisukorda ühe aasta võrra.
• 10. september – Ameerika Ühendriikide saadik Arthur B. Lane ja Prantsusmaa saadik Jean Helleu esitasid oma volitused riigivanem Konstantin Pätsile.
• 15. september – avati Tallinna Tehnikainstituut, mille rektoriks sai professor Paul Kogerman.
• 20. september – avati ametlikult Tallinna lennujaam.
• 26. september – Mart Laagus valiti Kalanduskoja esimeheks.
• 7. oktoober – riigivanem Konstantin Päts asutas Riigivapi ja Valgetähe teenetemärgi.
• 8. oktoober – avati Õpetajate Koda.
• 15. oktoober – Eesti Pank laskis käibele 100-kroonise pangatähe.
• 15. oktoober – valitsus lõpetas üliõpilaskonna edustuse tegevuse, määrates ühtlasi ametisse üliõpilaskonna kuraatori^[4].
• 23. oktoober – Vabariigi Valitsus kinnitas sihtasutuse Eesti Raamatufond põhikirja.
• 23. oktoober – Vabariigi Valitsus nimetas Mihkel Hanseni Järva maavalitsuse esimeheks.
• 30. oktoober – neli endist riigivanemat (Jaan Tõnisson, Ants Piip, Jaan Teemant ja Juhan Kukk) andsid Konstantin Pätsile üle märgukirja, milles nõudsid Rahvuskogu valimiste ärajätmist.
• 6. november – Eesti saadik Johan Leppik esitas oma volitused Itaalia kuningale Vittorio Emanuele III-le.
• 10. november – Helmut Maandi valiti Maatööliste ja Väikemaapidajate koja esimeheks.
• 24. november – Estonia kontserdisaalis toimus muusik Priit Veebeli eestvõttel esimene džässikontsert^[4].
• 20. detsember – toimusid Käsitööstuskoja valimised.
• Detsembris ilmus Albert Kivika romaan "Nimed marmortahvlil"^[4].
• Eestis valmis sel aastal kaks modernset pangamaja: Tallinnas Majaomanike Pank ja Tartus Eesti Panga Tartu osakonna hoone.^[4]

Sündinud

 Pikemalt artiklis Sündinud 1936

• 4. jaanuar – Bao Long, Vietnami keiserliku perekonna pea
• 12. jaanuar – Émile Lahoud, Liibanoni poliitik
• 12. jaanuar – Raimonds Pauls, läti helilooja
• 28. jaanuar – Ismail Kadare, albaania kirjanik
• 7. märts – Georges Perec, prantsuse kirjanik
• 10. märts – Sepp Blatter, jalgpalliametnik
• 18. märts – Frederik de Klerk, Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik
• 19. märts – Ursula Andress, Šveitsi näitleja
• 28. märts – Mario Vargas Llosa, Peruu kirjanik
• 23. aprill – Roy Orbison, ameerika laulja
• 29. aprill – Zubin Mehta, India dirigent
• 3. juuni – Enn Üksti, eesti maletaja
• 7. juuni – Ülo Laumets, eesti korvpallur
• 23. juuni – Richard Bach, USA kirjanik
• 26. juuni – Rein Ellermaa, eesti kergejõustiklane
• 1. august – Yves Saint Laurent, prantsuse moelooja
• 12. august – Heldur Saade, eesti orkestrijuht
• 21. september – Juri Lužkov, Venemaa poliitik
• 26. august – Benedict Anderson, USA politoloog
• 29. august – John McCain, USA poliitik
• 19. september – Al Oerter, USA kettaheitja
• 3. oktoober – Steve Reich, USA helilooja
• 4. oktoober – Hannu Salama, soome kirjanik
• 5. oktoober – Václav Havel, tšehhi kirjanik, Tšehhoslovakkia ja Tšehhi poliitik
• 24. oktoober – Jüri Arrak, eesti kunstnik
• 24. oktoober – Bill Wyman, inglise muusik
• 29. september – Silvio Berlusconi, Itaalia poliitik
• 11. oktoober – Jürgen Mittelstraß, saksa filosoof
• 31. oktoober – Gavriil Popov, poliitik
• 4. november – Didier Ratsiraka, Madagaskari poliitik
• 9. november – Mihhail Tal, juudi päritolu maletaja
• 15. november – Wolf Biermann, saksa laululooja
• 19. november – Dick Cavett, USA telesaatejuht
• 19. november – Ants Üleoja, Eesti koorijuht
• 21. november – Aleksandr Ginzburg, Vene kirjanik
• 23. november – Mats Traat, eesti kirjanik ja luuletaja
• 12. detsember – Iolanda Balaş, Rumeenia kergejõustiklane, kõrgushüppaja
• 17. detsember – Klaus Kinkel, Saksamaa poliitik
• 30. detsember – Fredrik Skagen, norra kirjanik
• kuupäev teadmata – Tariq Aziz, Iraagi poliitik

Surnud

 Pikemalt artiklis Surnud 1936

• 4. jaanuar – Jaan Muna, eesti majandustegelane
• 5. jaanuar – Vassili Oll, endine Uuemõisa vallavanem
• 18. jaanuar – Rudyard Kipling, briti kirjanik, Nobeli kirjandusauhind 1907
• 20. jaanuar – George V, Suurbritannia ja Iirimaa kuningas, India keiser
• 26. jaanuar – Aleksei Ossipov, endine Narva linnapea
• 27. veebruar – Ivan Pavlov, vene füsioloog
• 1. märts – Mihhail Kuzmin, vene kirjanik
• 21. märts – Aleksandr Glazunov, vene helilooja, muusikapedagoog ja dirigent
• 26. märts – Adolf II, Schaumburg-Lippe vürst
• 4. aprill – Gotthilf Leonhard Masing, baltisaksa keeleteadlane
• 8. mai – Oswald Spengler, saksa filosoof
• 12. juuni – Isidore Weiss, prantsuse kabetaja
• 17. juuni – Julius Seljamaa, Eesti diplomaat
• 28. juuni – Alexander Berkman, vene päritolu kirjanik ja aktivist
• 29. juuli – Johannes Teksal, Eesti sõjaväelane
• 1. august – Louis Blériot, prantsuse lendur ja lennukikonstruktor
• 15. august – Grazia Deledda, itaalia kirjanik, Nobeli laureaat 1926
• 19. august – Federico García Lorca, hispaania näitekirjanik ja luuletaja
• 10. detsember – Luigi Pirandello, itaalia kirjanik, Nobeli kirjandusauhind 1934
• 27. detsember – Heikki Suolahti, soome helilooja

Nobeli auhinnad

• füüsika – Victor Franz Hess ja Carl David Anderson
• keemia – Peter Debye
• meditsiin – Henry Hallett Dale ja Otto Loewi
• kirjandus – Eugene Gladstone O'Neill
• rahu – Carlos Saavedra Lamas

Viited

Välislingid

• Eesti Kroonika 1936