1. august

1. august on Gregoriuse kalendri 213. (liigaastal 214.) päev. Juliuse kalendri järgi 19. juuli (1901–2099).

Sündmused

Eestis

• 1223 – eestlaste muistne vabadusvõitlus: algas 15. augustini kestnud Viljandi piiramine, milles osalesid piiskopivasallid, orduvennad, ristisõdijad, kaupmehed, liivlased ja latgalid.
• 1901 – korraliseks rongiliikluseks avati kitsarööpmeline Tallinna-Viljandi raudtee koos Türi-Paide teeharuga.^[küsitav]
• 1910 – Pirital toimusid Eesti esimesed ametlikud ujumisvõistlused.^[1]
• 1922 – Kohtupalat mõistis Johan Jansi Konstantin Pätsi laimamise eest 2 kuuks vangi.
• 1926 – teedeminister August Kerem avas 57 kilomeetri pikkuse kitsarööpmelise Sonda–Mustvee raudtee.
• 1926 – Tartus Emajõe basseinis selgus Eesti esimene veepallimeister; võitis Tallinna Kalevi meeskond.^[1]
• 1936 – Berliinis algasid XI olümpiamängud. Nende mängude kangelaseks sai Kristjan Palusalu, kes võitis kuldmedali nii klassikalise kui ka vabamaadluse raskekaalus. Kaks medalit – hõbeda ja pronksi – tõi koju poolraskekaalu maadleja August Neo. Hõbeda sai poksija Nikolai Stepulov ning pronksi maadleja Voldemar Väli ja tõstja Arnold Luhaäär.
• 1936 – Soome president Pehr Evind Svinhufvud saabus Tallinna ja sõitis erarongil sealt Oru lossi.
• 1940 – Eesti laevadele anti korraldus heisata Nõukogude Liidu riigilipp ja sõita viivitamatult lähimasse Nõukogude sadamasse. Sel viisil natsionaliseeriti 356 laeva 495-st, ülejäänud ei täitnud korraldust, jäädes välismaale.
• 1980 – Moskvas peetud XXII suveolümpiamängudel saavutas Viljar Loor NSV Liidu võrkpallimeeskonnaga kuldmedali.
• 1990 – Savisaare-Bakatini kokkuleppe kohaselt sai Eesti Vabariigi siseministeerium iseseisvaks.
• 1992 – Tallinnas toimusid Sulev Nõmmiku matused.^[2]
• 1995 – Riigikogu ratifitseeris erakorralisel istungil Euroopa lepingu.

Maailmas

• 0527 – Justinianus I sai Bütsantsi keisriks.
• 0902 – Bütsants kaotas araablastele oma viimase kantsi Sitsiilias – Taormina.
• 1291 – (traditsiooniline kuupäev, täpne kuupäev teadmata) kolm metsakantonit (Uri, Schwyz ja Unterwalden) moodustasid Igavese Liiga (Ewiger Bund der Drei Waldstätten). Sellest kujunes järgmisel sajandil välja Vana Šveitsi Konföderatsioon. 19. sajandi lõpust tähistatakse päeva Šveitsi rahvuspühana (ametlik riigipüha alates aastast 1994).
• 1492 – Fernando V ja Isabel I saatsid juudid Hispaaniast välja.
• 1498 – Christopher Kolumbus külastas esimese eurooplasena Venezuelat.
• 1560 – Šotimaa parlament hülgas paavsti eestkoste ja võttis vastu kalvinistiliku usutunnistuse, pannes sellega aluse šoti riigikirikule.
• 1619 – esimesed aafrika orjad maabusid Briti koloonias Ameerikas Jamestownis.
• 1664 – neljas Austria-Türgi sõda: Saksa-Rooma riigi väed lõid Gotthardi juures türklasi.
• 1774 – Joseph Priestley kirjeldas esimesena hapnikku, kuid ei pidanud seda eraldi keemiliseks elemendiks.
• 1779 – Prantsusmaa laevastik võttis Inglise kanali oma kontrolli alla.
• 1793 – Prantsusmaal kehtestati Rahvuskonvendi otsusega meetermõõdustik.
• 1798 – admiral Nelsoni juhtimisel lõikas Inglise laevastik ära Napoleoni tagasitee Egiptusest Euroopasse.
• 1807 – Jerome Bonaparte kuulutati Vestfaali kuningaks.
• 1830 – Belgias algas iseseisvusrevolutsioon.
• 1831 – Londonis avati London Bridge.
• 1834 – Suurbritannia keelustas orjuse terves Briti impeeriumis.
• 1876 – Colorado tunnistati 38. USA osariigiks.
• 1894 – algas Esimene Hiina-Jaapani sõda.
• 1914 – esimene maailmasõda: Saksamaa kuulutas sõja Venemaale.^[3]
• 1922 – Suurbritannia, Prantsusmaa ja Itaalia hoiatasid Kreekat Palestiina okupeerimise eest.
• 1927 – Nanchangi ülestõus, Hiina kodusõja esimesi lahinguid.
• 1936 – avati Berliini olümpiamängud.^[4]
• 1941 – toodeti esimene Jeep.
• 1943 – Manhattani projekti raames rajatud Oak Ridge’i rikastamisvabrikust saadakse esimene kogus tuumapommi valmistamiseks vajalikku uraan-235.
• 1944 – Teine maailmasõda: algas Varssavi ülestõus.^[5]
• 1947 – ÜRO kutsus üles vaherahule Indoneesias, kus ülestõusnud võitlesid Hollandi vastu.
• 1950 – Belgia kuningas Léopold III loobus prints Badouini kasuks troonist.
• 1956 – Belgia kehtestas viimase Euroopa maana sõidueksami.
• 1958 – Jordaania kuningas Hussein loobus oma riigi föderatsioonist Iraagiga.
• 1960 – Dahomee vabariik, hilisem Benin, kuulutas end Prantsusmaast sõltumatuks.
• 1962 – ebaõnnestus atentaat Ghana presidendile Kwame Nkrumah'le.
• 1963 – Suurbritannia nõustus andma järgmisel aastal Maltale iseseisvuse.
• 1966 – algas Hiina Kommunistliku Partei Keskkomitee pleenum, kus arutati Kultuurirevolutsiooni küsimusi.^[6]
• 1967 – Iisrael annekteeris Ida-Jeruusalemma.
• 1971 – Vietnami sõda: USA kaitseministeerium teatas 3000 sõjaväelase äratoomisest Vietnamist.
• 1972 – üleujutus Filipiinide pealinnas Manilas nõudis 350 inimelu.
• 1975 – Helsingis asutati Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverents ning allkirjastati Helsingi lepped.
• 1981 – New Yorgis alustas tööd muusikakanal MTV. Esimene eetrisse läinud video oli The Buggles'i lugu "Video Killed the Radio Star"
• 1984 – NLKP Keskkomitee võttis vastu otsuse "ENSV juhtiva kaadri osavõtust töötajate poliitilisest kasvatustööst".
• 1990 – Iraagi ja Kuveidi piiriläbirääkimised jooksid ummikusse.
• 1991 – Kiievis hoiatas USA president George H. W. Bush liiduvabariike isolatsiooni eest ja kutsus neid üles ühinema uue liidulepinguga.
• 1992 – USA ülemkohus lubas president Bushil jätkata haitilaste tagasisaatmist Haitile.
• 1993 – USA president Bill Clinton ütles NATO-le, et kui see karmimat kurssi ei võta, siis sekkub USA üksi Bosnia konflikti.
• 1994 – Rwanda genotsiid: Prantsuse abitöölised lükkasid Gomas (Sair) buldooseritega surnuid ühishaudadesse, sellal kui USA lennukeil heideti Rwanda põgenikele toidupakke.
• 1994 – Michael Jackson ja Lisa Marie Presley kinnitasid kuulujutte, et nad olid abiellunud 11 nädalat varem.
• 1995 – maailma kirjanikud kogunesid Pariisi, et avaldada protesti USA ajakirjaniku ja musta võitleja Mumia Abu-Jamali hukkamise vastu.
• 2001 – Bulgaaria, Küpros, Läti, Malta, Sloveenia ja Slovakkia liitusid Euroopa Keskkonnaametiga.
• 2015 – India ja Bangladeshi piirileppega kaotati 162 enklaavi.

Sündinud

 Pikemalt artiklis Sündinud 1. augustil

• 0010 eKr – Claudius, Rooma keiser
• 0126 – Pertinax, Rooma keiser
• 1744 – Jean-Baptiste de Lamarck, prantsuse loodusteadlane, akadeemik ja sõjamees
• 1815 – Heinrich Nieländer, Laiuse köster
• 1819 – Herman Melville, ameerika kirjanik
• 1841 – Lilli Suburg, Eesti ajakirjanik, kirjanik ja feminist
• 1873 – Gabriel Terra, Uruguay president
• 1877 – Georg Hackenschmidt, eesti maadleja ja filosoof
• 1923 – Valentina Leontjeva, vene saatejuht
• 1930 – Lembit Sarapuu, eesti maalikunstnik
• 1936 – Yves Saint Laurent, prantsuse moekunstnik
• 1939 – Jüri Engelbrecht, eesti mehaanikateadlane
• 1943 – Kaja Sildna, eesti laulja
• 1948 – Ivars Kalniņš, Läti ja Nõukogude Liidu filmi- ja teatrinäitleja
• 1948 – Jüri Tallinn, eesti režissöör ja stsenarist
• 1957 – Aavo Põhjala, eesti judotreener
• 1963 – Coolio (Artis Ivey, Jr.), USA räppar
• 1970 – David James, inglise jalgpallur
• 1973 – Mehis Heinsaar, eesti kirjanik
• 1974 – Beckie Scott, Kanada murdmaasuusataja
• 1981 – Vaiko Eplik, eesti muusik
• 1984 – Bastian Schweinsteiger, saksa jalgpallur

Surnud

 Pikemalt artiklis Surnud 1. augustil

• 527 – Justinus I, Bütsantsi keiser^[7]
• 1911 – Edwin Austin Abbey, USA maalikunstnik
• 1973 – Walter Ulbricht, Saksa Demokraatliku Vabariigi poliitik
• 1997 – Svjatoslav Richter, Saksa päritolu Vene pianist
• 2003 – Marie Trintignant, prantsuse filminäitleja
• 2005 – Fahd, Saudi Araabia kuningas
• 2006 – Vincent Dole, USA arstiteadlane
• 2011 – Žanna Prohhorenko, nõukogude ja vene teatri- ja filminäitleja

Pühad

• Rahvuspüha Beninis
• Rahvuspüha Šveitsis
• Raudteelaste päev – NSV Liidus ja Venemaal

Nimepäev

• Eestis – Maira, Maire, Mairi, Maris

Ilmarekordid

• ...

Viited

Välislingid

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: 1. august