2003

Sündinud 2003 • Surnud 2003 • Viimased sündmused maailmas • Aasta päevad

◄ | 20. sajand | 21. sajand
◄ | 1970. aastad | 1980. aastad | 1990. aastad | 2000. aastad | 2010. aastad
◄◄ | ◄ | 1999 | 2000 | 2001 | 2002 | 2003 | 2004 | 2005 | 2006 | 2007 | ► | ►►
Jaanuar | Veebruar | Märts | Aprill | Mai | Juuni | Juuli | August | September | Oktoober | November | Detsember

2003. aasta (MMIII) oli 21. sajandi 3. aasta.

Pühendused

Rahvusvaheline magevee aasta

Vasted teistes kalendrites

Juudi kalender: 5763, 5764
Hinduistlik kalender: 5104, 5105
Islami kalender: 1425, 1426
Iraani kalender: 1381, 1382
Sirvikalender: 10216

Sündmused maailmas

1. jaanuar – Luíz Inácio Lula Da Silva sai Brasiilia 37. presidendiks perioodiks 2003–2007.
1. jaanuar – Pascal Couchepin sai Šveitsi presidendiks.
2. jaanuar – süüdimõistetud kräkkeril Kevin Mitnickil lubati jälle arvutit kasutada.
22. jaanuar – viimane kontakt kosmosejaamaga Pioneer 10, mis on üks kaugemale jõudnud kosmoselaevu.
24. jaanuar – hakkas ametlikult tööle USA uus ametkond United States Department of Homeland Security.
Jaanuar – Iraagi desarmeerimise kriis: hoolimata kriitikast kogu maailmas tegid Suurbritannia, Hispaania, Itaalia, Portugali, Ungari, Poola, Taani ja Tšehhi juhid USA toetuseks avalduse, mille kohaselt Iraagi juht Saddam Hussein ei tohi rikkuda ÜRO resolutsioone.
1. veebruar – kosmosesüstik Columbia katastroof: kosmosesüstik Columbia purunes Maa atmosfääri sisenemisel Texase kohal; kõik pardal olnud seitse astronauti said surma.
5. veebruar – Iraagi desarmeerimise kriis: USA riigisekretär Colin Powell esines ÜRO Julgeolekunõukogu ees Iraagi küsimuses.
15. veebruar – ülemaailmsed Iraagi sõja vastased meeleavaldused: üle 6 miljoni inimese rohkem kui 600 linnas üle maailma avaldas meelt Iraagi sõja vastu; see oli üks suuremaid meeleavaldusi ajaloos.
23. veebruar – New Yorgis toimus 2003. aasta Grammy auhindade üleandmise tseremoonia, kus esinesid muuhulgas Nickelback, No Doubt, Foo Fighters ja Britney Spears.
26. veebruar – üks USA ärimees viidi Vietnami Prantsuse hospidali Hanois; Maailma Terviseorganisatsiooni arst Carlo Urbani teatas organisatsioonile ülinakkavast haigusest; nii ärimees kui ka Urbani surid märtsis SARSi.
26. veebruar – Iraagi desarmeerimise kriis: USA president George W. Bush pidas avaliku kõne oma nägemusest Iraaki sissetungimisele järgneva demokraatia kohta; Bush ütles, et see saab teistele riikidele eeskujuks.
11. märts – Haagis alustas tööd ÜRO alaline rahvusvaheline sõjakuritegude kohus.
12. märts – lasti maha Serbia peaminister Zoran Đinđić.
15. märts – Hiina rahvakongress valis Hu Jintao Hiina presidendiks.
16. märts – Soomes toimusid parlamendivalimised.
20. märts – liitlasväed USA juhtimisel alustasid sõda Iraagi vastu.
15. aprill – Anneli Jäätteenmäki valiti Soome peaministriks.
16. aprill – väga radioaktiivne RITEG-majakas sattus Vene varaste saagiks, tuumamaterjali uputati Soome lahte.
18. juuni – Anneli Jäätteenmäki astus Soome peaministri kohalt tagasi.
26. august – USA kosmoseagentuur NASA avalikustas kosmosesüstiku Columbia katastroofi põhjuste aruande, milles leitakse, et õnnetuses olid samavõrd süüdi NASA juhid kui tehnilised vead.
10. september – Rootsi välisministrit Anna Lindhi pussitati ühes Stockholmi kaubamajas; järgmisel päeval ta suri.
14. september – Rootsi lükkas referendumil euro tagasi (vaata Rootsi valimised).
27. september – saadeti välja satelliit Smart 1.

Sündmused Eestis

8. jaanuar – ilmuma hakkas Eesti Spordileht^[1].
12. jaanuar – Tartus avati piiskop Platoni bareljeef.
13. veebruar – asutati Sihtasutus Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus.
7. veebruar – 20. märts – rajati ja oli kasutusel Hiiumaa ja mandri vaheline jäätee.
2. märts – toimusid Riigikogu valimised.
13. märts – asutasid Eesti Vabariik, Tallinna Tehnikaülikool ja linn Tallinna Tehnoloogiapargi Arendamise Sihtasutuse Tehnopol.
10. aprill – ametisse asus Juhan Partsi valitsus.
1. mai – asutati Tervise Arengu Instituut.
22. juuni – taasavati Vabadussõja mälestussammas Tartus, Vabaduse puiestikus.
27. juuni – avati Okupatsioonide muuseum.
1. juuli – avati A Le Coq Tartu Õllemuuseum.
14. september – Eesti kiitis referendumil Euroopa Liiduga ühinemise heaks.
29. september – Tartus lõpetas töö Raadio Tartu.
7. detsember – peaminister vabariigi presidendi ülesandeis Kalev Ots nimetas nn Nõmme valitsuse uue koosseisu, kus peaministri asetäitja on Ahti Mänd.

Mari Sobolev sai Academia Grata direktoriks.

Sündinud

28. mai – Prometea, esimene kloonitud hobune

Surnud

Pikem nimekiri artiklis Surnud 2003

5. jaanuar – Roy Jenkins, Suurbritannia poliitik
24. jaanuar – Gianni Agnelli, Itaalia ärimees
26. jaanuar – Valeri Brumel, vene kõrgushüppaja
27. jaanuar – Henryk Jabłoński, Poola poliitik
3. veebruar – Aino Järvesoo, eesti pedagoogikateadlane ja suurannetaja
14. veebruar – lammas Dolly, maailma esimene kloonitud imetaja
23. veebruar – Robert K. Merton, USA sotsioloog
4. märts – Džaba Ioseliani, Gruusia mässaja
12. märts – Zoran Ðinđić, Serbia poliitik
30. märts – Valentin Pavlov, Nõukogude poliitik
31. märts – H. S. M. Coxeter, Kanada matemaatik
1. aprill – Leslie Cheung, Hongkongi laulja ja näitleja
17. aprill – Robert Atkins, USA arst
23. aprill – Bernard Katz, saksa päritolu briti biofüüsik, Nobeli meditsiiniauhind 1970
5. mai – Walter Sisulu, Lõuna-Aafrika poliitik
27. mai – Luciano Berio, itaalia helilooja
28. mai – Ilya Prigogine, vene päritolu Belgia füüsik ja keemik
28. mai – Oleg Makarov, Nõukogude kosmonaut
5. juuni – Jürgen Möllemann, Saksa poliitik
12. juuni – Gregory Peck, USA filminäitleja
16. juuni – Georg Henrik von Wright, soomerootsi filosoof
22. juuni – Vasil Bykaŭ, valgevene kirjanik
29. juuni – Katharine Hepburn, USA näitleja
14. juuli – Éva Janikovszky, ungari lastekirjanik
17. juuli – David Kelly, Suurbritannia relvaekspert
20. juuli – Lauri Aus, eesti jalgrattasportlane (liiklusõnnetus)
22. juuli – Uday Hussein, Saddam Husseini poeg
1. august – Marie Trintignant, prantsuse filminäitleja
16. august – Idi Amin, Uganda diktaator
30. august – Donald Davidson, USA filosoof
5. september – Kir Bulõtšov, vene ulmekirjanik
8. september – Leni Riefenstahl, saksa režissöör ja fotograaf
9. september – Edward Teller, USA füüsik, Ameerika vesinikupommi väljatöötaja
11. september – Anna Lindh, Rootsi välisminister (mõrvati)
12. september – Johnny Cash, USA muusik
18. september – Valve Janov, eesti kunstnik
25. september – Edward Said, Palestiina päritoluga esseist
28. september – Elia Kazan, USA režissöör
5. oktoober – Neil Postman, USA kultuurikriitik
16. oktoober – László Papp, ungari poksija
19. oktoober – Alija Izetbegović, Bosnia ja Hertsegoviina endine president
26. oktoober – Elem Klimov, filmirežissöör
3. november – Rassul Gamzatov, avaari luuletaja
28. november – Mihkel Mathiesen
12. detsember – Heydər Əliyev, Aserbaidžaani poliitik
12. detsember – Keiko, mõõkdelfiin
24. detsember – Linda Viiding, eesti tõlkija
31. detsember – Terje Soots, eesti raadioajakirjanik
31. detsember – Rein Helme, eesti sõjaajaloolane