1. juuli

1. juuli on Gregoriuse kalendri 182. (liigaastal 183.) päev. Juliuse kalendri järgi 18. juuni (1901–2099).

Sündmused

Eestis

• 1881 – 17 eesti seltsi esitas Aleksander III-le kollektiivmärgukirja, kus olid kirjas rahvusliku liikumise radikaalse suuna peamised poliitilised nõudmised.^[1]
• 1912 – Tallinnas algasid 4. juulini kestnud II Balti ajaloolaste päevad.^[2]
• 1912 – rahvusvaheline autode võidusõit (nn keisrisõit), mis kulges marsruudil Peterburi-Narva-Tallinn-Tartu-Riia, läbis 1. ja 2. juulil ka Eesti ala.^[2]
• 1921 – riigiametnikel, riigiteenijatel, üliõpilastel ja kooliõpilastel keelati endise Vene vormiriiete ja mundrimärkide kandmine.
• 1926 – kehtima hakkas perekonnaseisuseadus.^[1]
• 1930 – riigisiseselt kaotas pass isikut tõendava dokumendina tähtsuse.^[1]
• 1941 – NKGB eestvõttel hakati küüditama inimesi Saaremaalt, Hiiumaalt, Muhust ja Vormsilt; küüditamine kestis 4. juulini.^[1]
• 1944 – Kadrioru staadionil tähistati nüüdisaegse olümpialiikumise 50. aastapäeva.^[3]
• 1958 – masinatraktorijaamad (MTJ) korraldati ümber remonditehnikajaamadeks.^[1]. Ümberkorraldamise käigus läks enamik MTJ-de tehnikast kolhooside kätte^[1]
• 1974 – Eesti Televisiooni soomekeelsed saated olid eetris viimast korda. ETV oli soomekeelseid saateid edastanud alates 7. oktoobrist 1956.^[4]
• 1978 – Tallinna Patarei vanglast vabanes metsavend Taisto Praks.
• 1994 – Eesti kodanike käes olnud Nõukogude Liidu passid kaotasid kehtivuse.^[5]
• 2003 – avati A Le Coq Tartu Õllemuuseum.
• 2005 – Eesti sõlmis diplomaatilised suhted Afganistaniga.^[5]
• 2006 – asutati Eesti Rahvuslik Liikumine.
• 2008 – viimane ametlik rong Lavassaare–Tootsi kitsarööpmelisel raudteel.
• 2010 – kell 5 hommikul lülitati täielikult välja analoogtelevisioon.
• 2013 – Elektriraudtee ASi esimene Stadler FLIRT elektrirong hakkas reisijaid teenindama.^[6]

Maailmas

• 1097 – Antiookia vürst Bohémond I juhtimisel võitsid ristisõdijad türklasi Dorylaioni lahingus.
• 1520 – "Kurb öö" : asteegid eesotsas kuningas Cuitláhuaciga korraldasid veresauna Hernán Cortési konkistadooridele.
• 1569 – Poola ja Leedu ühinesid Lublini uniooniks.
• 1661 – Kärdes sõlmiti Rootsi kuningriigi ja Vene tsaaririigi vahel Kärde rahu.
• 1863 – Ameerika kodusõda: algas Gettysburgi lahing.
• 1867 – moodustati Kanada.
• 1908 – SOS kuulutati rahvusvaheliseks häiresignaaliks.
• 1916 – Somme'i lahingu esimene päev, kus langes 20 000 Briti sõdurit.
• 1979 – Sony esitles esimest kaasaskantavat kassettmagnetofoni, mis oli taskusse mahtuv seade koos kõrvaklappidega.

Sündinud

 Pikemalt artiklis Sündinud 1. juulil

• 1481 – Christian II, Taani ja Norra kuningas
• 1506 – Lajos II, Ungari ja Böömimaa kuningas
• 1534 – Frederik II, Taani ja Norra kuningas
• 1646 – Gottfried Wilhelm Leibniz, saksa filosoof, matemaatik ja füüsik
• 1731 – Johannes Wiedewelt, taani skulptor
• 1757 – Johann Wilhelm Krause, Eesti arhitekt
• 1800 – Alfred Wilhelm Volkmann, saksa arstiteadlane
• 1804 – George Sand, prantsuse kirjanik
• 1818 – Ignaz Semmelweis, ungari arst, kes avastas hügieeni tähtsuse
• 1852 – Moritz Maximilian Põdder, eesti kirjanik
• 1858 – Andrei Vilkitski, vene hüdrograaf ja kindralleitnant
• 1873 – Juhan Ainson, eesti loomaarst ja poliitik
• 1877 – Arvid Aae, Taani maalikunstnik ja graafik
• 1899 – Konstantínos Tsátsos, Kreeka poliitik
• 1904 – Said Mohamed Cheikh, Komooride poliitik
• 1911 – Sergei Sokolov, endine Nõukogude Liidu sõjaväelane
• 1914 – Christl Cranz, Saksamaa mäesuusataja
• 1919 – Arnold Meri, Eesti poliitikategelane
• 1921 – Seretse Khama, Botswana president 1966–1980
• 1926 – Robert Fogel, USA ajaloolane ning teadur
• 1934 – Sydney Pollack, juudi päritolu USA filmirežissöör, näitleja ja telesaadete produtsent
• 1934 – Claude Berri, juudi päritolu Prantsusmaa filmirežissöör
• 1939 – Ines Aru, eesti näitleja
• 1942 – Timothy Yang, Hiina poliitik
• 1943 – Peeter Lepp, eesti poliitik
• 1944 – Merle Karusoo, eesti lavastaja ja näitekirjanik
• 1952 – Dan Aykroyd, Kanada päritolu USA näitleja, stsenarist ja muusik
• 1953 – Jadranka Kosor, Horvaatia ajakirjanik ja poliitik, esimene Horvaatia naispeaminister
• 1954 – Priit Kaljapulk, eesti arhitekt
• 1961 – Carl Lewis, USA kergejõustiklane
• 1961 – Diana, Walesi printsess
• 1961 – Rolf Kasparek, saksa laulja
• 1968 – Ingrid Veidenberg, eesti ajakirjanik ja meediaettevõtja
• 1969 – Olavi Ruitlane, eesti kirjanik
• 1971 – Henrik Normann, eesti meelelahutustegelane
• 1972 – Davith Bakradze, Gruusia poliitik ja diplomaat
• 1974 – Jefferson Pérez, Ecuadori kergejõustiklane
• 1976 – Patrick Kluivert, hollandi jalgpallur
• 1976 – Ruud van Nistelrooij, hollandi jalgpallur
• 1976 – Szymon Ziółkowski, Poola vasaraheitja
• 1978 – Eiríkur Örn Norðdahl, Helsingis elav islandi luuletaja
• 1980 – Ott Aardam, eesti näitleja
• 1984 – Donald Thomas, Bahama kergejõustiklane

Surnud

 Pikemalt artiklis Surnud 1. juulil

• 1876 – Mihhail Bakunin, anarhist
• 1860 – Charles Goodyear, ameerika leiutaja
• 1925 – Erik Satie, prantsuse helilooja
• 1933 – Mihkel Parsman, Eesti sõjaväelane
• 1950 – Eliel Saarinen, soome arhitekt
• 1961 – Jānis Endzelīns, läti keeleteadlane
• 1977 – Hugo Valma, eesti eripedagoog
• 2004 – Marlon Brando, ameerika näitleja
• 2006 – Robert Lepikson, eesti poliitik, äritegelane ja tuntud rallisõitja
• 2009 – Ljudmila Zõkina, vene laulja
• 2015 – Nicholas Winton, briti filantroop
• 2021 – Voldemar Kolga, eesti psühholoog

Pühad

• Rwanda iseseisvuspäev

Nimepäev

• Eestis – Eha, Ehala, Hämarik

Ilmarekordid

• ...

Viited