13. aprill

13. aprill on Gregoriuse kalendri 103. (liigaastal 104.) päev. Juliuse kalendri järgi 31. märts (1901–2099).

Sündmused

Eestis

• 1872 – tööd alustas Kunda tsemenditehas.^[1]
• 1893 – kuulutati välja Balti Raudtee Seltsi pankrot, mille järel Balti raudtee läks riigile.^[2]
• 1934 – V Riigikogu juhatus lükkas tagasi Põllumeestekogude rühma ettepaneku vähendada Riigikogu liikmete arvu poole võrra.
• 1935 – Tallinnas algas kingseppade streik.
• 1937 – Tallinna saabus saksa näitleja Otto Gebühr.^[3]
• 1939 – Valga raudteejaama saabus 489 poola põllutöölist.
• 1939 – Tartus süüdati baptistide Immaanueli koguduse palvemaja.
• 1978 – Eesti NSV-s võeti vastu uus konstitutsioon.
• 1988 – Edgar Savisaar tegi populaarseks muutunud telesarjas "Mõtleme veel" ettepaneku legaalse opositsiooni – Rahvarinde moodustamiseks, mis ka kohe samas stuudios esimese tugigrupi loomisega teoks sai. Järgmisel päeval anti RR deklaratsioon üle EKP Keskkomiteele ja ENSV Ülemnõukogu Presiidiumile. Ajaleht Edasi avaldas selle dokumendi 30. aprillil.
• 1989 – Tartus toimus üliõpilaste demonstratsioon nõudmisega "Sõjaline kateeder ülikoolist ja Nõukogude armee Eestist välja".
• 1991 – algas Rahvarinde III kongress, mis lõppes järgmisel päeval.
• 1992 – Eesti Vabariigi Ülemnõukogu tegi otsuse luua kaitseministeerium.
• 1995 – Läti ja Eesti vahel algas nn räimesõda. Eesti piirivalve saatis Liivi lahele kahuritega relvastatud piirivalvelaeva 107 Kõu lisaks laevadele 101 ja Maru, et takistada Läti laevade kalapüüki Eesti territoriaalvetes.
• 1999 – päevavalgele tuli rahandusministeeriumi tippametnike reis Rootsi firma kulul India ookeani saartele, mille vastutasuks nad surusid Eesti ametnikele peale sama firma raamatupidamisprogrammi.
• 2000 – Lennart Meri nimetas Vello Venseli Eesti Panga presidendiks.
• 2005 – Riigikogus andis ametivande Andrus Ansipi juhitav Reformierakonna, Keskerakonna ja Rahvaliidu valitsus, mida kutsuti rahvasuus küüslauguvalitsuseks, sest kokkulepe saavutati Tallinna küüslaugurestoranis.
• 2011 – Riigikogu teine järjestikune koosseis kiitis heaks põhiseaduse muudatuse, millega allutati kaitsevägi täitevvõimule.

Maailmas

• 716 – Leo III kuulutas end Theodosios III vastu Bütsantsi keisriks^[4]
• 1059 – paavst Nikolaus II andis välja dekreedi, mille järgi paavste võivad valida ainult kardinalid.
• 1147 – paavst Eugenius III kuulutas bullaga "Divina dispensatione" ristisõja Läänemere regiooni paganatest slaavlaste vastu ja määras ristisõja juhiks Havelbergi piiskopi Anselmi. Paavsti otsusega järgnes Läänemere regioonis senisele rahumeelsele misjoniperioodile ristisõdade ajajärk.
• 1204 – Neljas ristisõda: Ristisõdijad vallutasid Bütsantsi pealinna Konstantinoopoli ning tapsid järgnenud rüüstamiste käigus umbes 2000 elanikku.
• 1528 – paavst Clemens VII moodustas komisjoni, mille ülesandeks jäi otsustada, kas Inglise kuninga Henry VIII abielu Aragóni Catherine'iga on seaduslik.
• 1589 – Francis Drake ja John Norris alustasid Suurbritanniast 150 laeva ja 18 000 mehega sõjaretke Portugali.
• 1598 – Prantsuse kuningas Henri IV allkirjastas Nantes'i edikti, mis tagas hugenottidele laialdase usuvabaduse.
• 1605 – Boriss Godunovi surma järel sai Vene tsaariks Fjodor II.
• 1742 – Dublinis kanti esimest korda ette Georg Friedrich Händeli oratoorium "Messias".
• 1772 – Warren Hastings nimetati Bengali kuberneriks Indias.
• 1796 – Prantsuse väed Napoleon Bonaparte'i juhtimisel võitsid Põhja-Itaalias Millesimo lahingus austerlasi.
• 1848 – Sitsiilia kuulutati Napolist sõltumatuks.
• 1868 – Briti väed vallutasid Robert Napieri juhtimisel Etioopia linna Magdala.
• 1876 – Osmanite riik kuulutas välja riigi pankroti.
• 1909 – Konstantinoopolis puhkes ülestõus Muhameedliku Liidu võimu vastu.
• 1918 – Soome kodusõda: sakslased vallutasid Soome Punakaardi käest Helsingi.
• 1924 – Kreekas toimus rahvahääletus vabariigi väljakuulutamise üle.
• 1941 – Teine maailmasõda: Jaapan ja Nõukogude Liit sõlmisid neutraliteedilepingu.
• 1943 – Teine maailmasõda: Saksamaa ringhääling teatas, et Smolenski lähedal Katõni metsas on leitud Nõukogude Liidu vägede poolt tapetud poola sõjavangide massihaud.
• 1945 – Nõukogude 4. Kaardiväearmee viis lõpule Viini vallutamise.^[5]
• 1946 – Prantsusmaa parlament võttis Marthe Richardi algatusel vastu bordelle keelustava seaduse.
• 1946 – Nõukogude Liidu ministrite nõukogu määruse kohaselt tuli kõik eestlastest, lätlastest ja leedulastest sõjavangid saata oma liiduvabariigi territooriumile ja rakendada seal "rahvamajanduse ülesehitamisel".
• 1961 – ÜRO Peaassamblee mõistis hukka Lõuna-Aafrika Vabariigi apartheidipoliitika.
• 1967 – toimus The Rolling Stonesi esimene kontsert raudse eesriide taga – Varssavis.
• 1975 – Vietnami sõda: Lõuna-Vietnami Mekongi deltas toimusid verised lahingud, kuna kommunistid alustasid pealetungi Xuan Loci linna vallutamiseks.
• 1975 – Liibanonis algas kodusõda.
• 1976 – Soomes plahvatas laskemoonatehas, hukkus 45 ja vigastada sai 7 inimest.
• 1986 – Gangese jõe ääres toimusid hindu palverändurite usupidustused, kus tallati surnuks 46 inimest, 39 sai vigastada.
• 1986 – Johannes Paulus II külastas esimese paavstina Rooma sünagoogi.
• 1989 – seitse aastat põlu all olnud Poola ametiühinguliit Solidaarsus esitas registreerimistaotluse.
• 1990 – NSV Liidu president Mihhail Gorbatšov tunnistas, et NSV Liidu võimud hukkasid Poola sõjavangid Katõnis.
• 1990 – NSV Liidu president Mihhail Gorbatšov esitas Leedule ultimaatumi, milles kästi 15 päeva jooksul tühistada iseseisvusdeklaratsioon või Leedu vastu kehtestatakse majandusblokaad.
• 1991 – Liguuria meres Itaalia Riviera lähistel toimus põlevas ja pooleldi põhjavajunud naftatankeril kolm plahvatust.
• 1993 – süüdistatuna riigireetmises, astusid kohtu ette kaksteist meest, kes korraldasid 1991. aastal Nõukogude Liidus riigipöördekatse.
• 1994 – Iisraelis Hadera linna bussis plahvatas palestiinlasest suitsiiditerroristi pomm, surma sai 6 ja vigastada 28 inimest.
• 1996 – Lääne-Aafrika poliitikute vahendusel pidasid sõjajalal Libeeria osapooled rahuläbirääkimisi, mille tulemusena põgenes riigist 1500 välismaalast.
• 1996 – Brüsselis toimus konverents, kus otsustati anda Bosnia ülesehituseks 1,23 miljardit dollarit.
• 1997 – paavst Johannes Paulus II palvetas Sarajevos kohalike katoliiklaste, moslemite ja õigeusklike eest.
• 1999 – Jugoslaavia väed tungisid Albaaniasse, hõivates lühiajaliselt piirilähedase küla ja pidades lahinguid Albaania armeeüksustega.

Sündinud

 Pikemalt artiklis Sündinud 13. aprillil

• 1519 – Katariina di Medici, Prantsusmaa kuninganna
• 1743 – Thomas Jefferson, Ameerika Ühendriikide kolmas president
• 1769 – Sir Thomas Lawrence, inglise maalikunstnik
• 1771 – Richard Trevithick, inglise insener, lokomotiivi leiutaja
• 1885 – Juhan Kukk, eesti poliitik
• 1892 – Robert Watson-Watt, šoti insener, radari leiutaja
• 1906 – Samuel Beckett, iiri kirjanik, Nobeli kirjandusauhind 1969
• 1924 – Stanley Donen, USA filmilavastaja
• 1939 – Seamus Heaney, iiri kirjanik, Nobeli auhind 1995
• 1941 – Michael Stuart Brown, USA geneetik, Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind 1985
• 1950 – William Sadler, ameerika näitleja
• 1955 – Ingmar Kurg, eesti teoloog, vaimulik ja kirjastaja
• 1955 – Irina Hakamada, Venemaa poliitik
• 1960 – Rudi Völler, saksa jalgpallur ja treener
• 1963 – Garri Kasparov, vene maletaja
• 1965 – Nina Gavriljuk, vene murdmaasuusataja
• 1978 – Carles Puyol, hispaania jalgpallur

Surnud

 Pikemalt artiklis Surnud 13. aprillil

• 1605 – Boriss Godunov, Vene tsaar
• 1695 – Jean de la Fontaine, prantsuse kirjanik
• 1904 – Stepan Makarov, Vene sõja-mereväelane, okeanograaf, polaaruurija, laevaehitaja
• 1912 – Ishikawa Takuboku, jaapani kirjanik
• 1918 – Jüri Vilms, eesti riigimees
• 1918 – Lavr Kornilov, Vene sõjaväelane
• 1930 – Eduard Miller, Eesti politseinik
• 1937 – Ilja Ilf, vene kirjanik
• 1939 – Hans Leinsaar, Eesti raadioringhäälingu direktor
• 1942 – Jaan Reinbach, eesti advokaat
• 1942 – Anton Uesson, eesti insener ja poliitik
• 1944 – Cécile Chaminade, prantsuse helilooja
• 1945 – Aleksandr Kosmodemjanski, Nõukogude sõjaväelane
• 1966 – Carlo Carrà, itaalia maalikunstnik
• 1969 – Alfred Karindi, eesti helilooja, organist ja koorijuht
• 1971 – Juhan Smuul, eesti kirjanik
• 1983 – Mercè Rodoreda, katalaani kirjanik
• 1997 – Voldemar Väli, eesti maadleja
• 1999 – Willi Stoph, Saksa DV poliitik ja riigitegelane
• 2004 – Lembit Verlin, eesti helilooja, koorijuht ja pedagoog
• 2008 – Mart Kull, eesti arst ja arstiteadlane
• 2015 – Günter Grass, saksa kirjanik ja Nobeli kirjandusauhinna laureaat
• 2018 – Miloš Forman, Tšehhi ja Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja stsenarist
• 2019 – Lydia Wideman-Lehtonen, soome murdmaasuusataja

Pühad

• ...

Ilmarekordid

• ...

Viited