EKP Keskkomitee

Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee
Lühend EKP KK
Asutatud 1920
Peakorter Tallinn
Asukoht Pikk tänav 20, Tallinn (1940)
Tõnismägi 16, Tallinn (1941)
Lenini puiestee 7, Tallinn
Tegevuspiirkond Eesti NSV
Juhtkond EKP KK I sekretär
EKP KK Sekretariaat
EKP KK Büroo
Emaorganisatsioon Eestimaa Kommunistliku Partei kongress
Veebileht ajaleht Rahva Hääl
ajakiri Eesti Kommunist

Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee (lühend EKP KK; aastatel 1940–1954 Eestimaa Kommunistliku (bolševike) Partei Keskkomitee, lühend EK(b)P KK) oli Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei struktuuriüksuse Eestimaa Kommunistliku Partei kõrgeim kollektiivne juhtorgan.

EKP Keskkomitee, EKP Keskkomitee Büroo, EKP KK Sekretariaadi ja EKP Parteikontrollikomisjoni liikmed valiti EKP Kongressididel kongressile saadetud Eesti NSV ühiskondlike asutuste parteiorganisatsioonide saadikute (delegaatide) hulgast.

 Pikemalt artiklis Eesti kommunistliku liikumise ajalugu, EKP KK I sekretär, EKP KK Sekretariaat, Eestimaa Kommunistlik Partei, Eestimaa Kommunistliku Partei piirkondlikud asutused
Hoone Tallinnas, Pikk tänav 20, kus 1940. aastal asus EK(b)P KK

EKP Keskkomitee asus 1940. aastal aadressil Pikk tänav 20, 1968. aastast spetsiaalselt keskkomiteele ehitatud hoones Lenini puiesteel (Rävala puiesteel).

EKP KK büroo

EKP Keskkomitee büroo koosnes 9–11 liikmest ja 3–4 liikmekandidaadist. Keskkomitee büroosse kuulusid parteiaparaadi esindajad, milleks olid KK sekretariaat ja Keskkomitee osakonnad.

Büroosse kuulusid tavaliselt EKP Keskkomitee sekretärid, keda võis olla 3–5, lisaks Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees, Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees, kohaliku sõjaväe esindaja, tihti Eesti NSV Ametiühingute Nõukogu juht ja Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee esimees, aeg-ajalt EKP KK häälekandja Rahva Hääl toimetaja ning tavaliselt ka Keskkomitee kõige olulisema osakonna juhataja. Tavaliselt oli selleks Partei Organisatsioonilise Töö Osakonna juhataja.

Büroo käis koos regulaarselt, igal nädalal, selle istungitel arutati kõiki olulisi liiduvabariigi haldusküsimusi. Büroo oluliseks tegevusvaldkonnaks olid ka kaadriküsimused – parteisse vastuvõtt ja sealt väljaheitmine, olulistele ametikohtadele määramine jne.

EKP Keskkomitee büroo oli tinglikult kohalik poliitbüroo. Kui midagi oli büroos arutatud, siis Eesti NSV Ministrite Nõukogu ei hakanud seda enam arutama, vaid juba otsust ellu viima. Keskkomitee büroo oli liiduvabariigi võimutasandi võimukese.

Ajalugu

Pärast avaliku sõjategevuse lõppu Nõukogude Venemaa ja Eesti vahel asutati 5. novembril 1920 Tallinnas EKP I kongressil senistest Venemaa Kommunistliku (bolševike) Partei Eestimaa organisatsioonidest Eestis illegaalselt tegutsenud Eestimaa Kommunistlik Partei. Kongressil moodustati EKP Keskkomitee, mis juhtis EKP tööd kongresside vahel. Samal kongressil otsustati ka liitumine Kominterni ehk Kommunistliku Internatsionaaliga, tunnistades end organisatsiooniliselt üheks Kominterni sektsiooniks (Kominterni struktuuriüksuse nimetus) ja esindusena Nõukogude Venemaal Venemaa Büroo ehk Välismaa Büroo.

1920. aastal valitud EKP KK juhtorganid

EKP I kongressil 1920. aastal valitud juhtorgani liikmed:

1921. aastal valitud EKP KK juhtorganid

EKP II kongressil 1921. aastal valitud juhtorgani liikmed:

1922. aastal valitud EKP KK juhtorganid

EKP III kongressil 1922. aastal valitud juhtorgani liikmed:

1924. aasta riigipöördekatse

Pärast 1. detsembri riigipöördekatset likvideeriti Poliitilise Politsei poolt Eestis EKP juhtorganid ning EKP tegevust Eestis juhendasid üksikud NSV Liidust Eestisse saadetud emissarid. Juhtimist teostasid aastatel 1925–1927 EKP KK Välismaa Büroo liikmed Hans Pöögelmann, Jaan Anvelt, Rudolf Vakmann, Otto Rästas ning EKP Keskkomitee Välismaa Büroo vastutav sekretär Johannes Reesen.

EKP KK juhtorganid 1928–1934

1928. aastal toimus Leningradis EKP KK laiendatud pleenum, millel reorganiseeriti EKP juhtorganid. Loodi EKP KK Poliitbüroo, mis juhendas EKP tegevust Eestis ning Kommunistliku Internatsionaali Eesti sektsiooni büroo ehk Leningradi Büroo, mis teostas sidepidamist Kominterniga ning kuhu kuulusid: Hans Saks (1928–), Friedrich Kiiser (1928–), Johannes Reesen (1928–), Johannes Käspert (1928–), Rudolf Vakmann (1928–). Samal ajal likvideeriti ka ÜK(b)P KK aparaadi koosseisus rahvussektsioonid, sealhulgas ka Eesti sektsioon.

  • EKP KK Poliitbüroo liikmed: Hans Pöögelmann (1928–), Jaan Anvelt (1928–), Otto Rästas (1928–1930), Richard Mirring (1930–), KK sekretär. Poliitbüroo liikmekandidaadid: Hans Saks (1928–), Rudolf Vakmann (1928–).
  • EKP KK Illegaalne Büroo (1928–1931): IB sekretär Aleksander Saar (Orlov) (1928–1929), IB sekretär Johannes Paulmann (1929), IB sekretär Konstantin Männikson (1929–), Irina Ots (1928–), Nikolai Karotamm, EKP Tallinna linnakomitee sekretär (1928–), Karl Säre (1928–1931) ja EKP Tallinna organisaator Johannes Eltermann (1929).

EKP KK juhtorganid 1934–1937

1934. aastal toimus Leningradis EKP KK augustikonverents, millel reorganiseeriti EKP juhtorganid ning loodi Eestis likvideeritud EKP illegaalsete juhtorganite asemel neutraalses Skandinaavias parteitöö poliitiliseks ja organisatsiooniliseks juhtimiseks Skandinaavia Büroo.

  • EKP KK liikmed: Jaan Anvelt (1934–1937), Leo Looring (1934–1937), Richard Mirring (Meering) (1934–1937), Hans Pöögelmann (1934–1937), Otto Rästas (1934–1937), Albert Sakkart (1934–1937), Helmi Niineberg (1934–1937).
  • EKP KK Organisatsiooniline Büroo ehk Skandinaavia Büroo – Kopenhaagenis ja Stockholmis, mis aastail 1934–1935 kandis EKP Sekretariaadi, aastail 1935–1938 EKP KK Orgbüroo nimetust. Büroo liikmed: Karl Säre (1934–1936), Leo Looring (Johannes Meerits), Albert Sakkart.
  • EKP KK Välisbüroo: juht, KK esindaja Kominterni TK juures Richard Mirring (Meering), asetäitja Jaan Anvelt[2].

EK(b)P KK 1940. aastal

„Sekretariaadi istungi protokoll number 2

12. septembrist 1940. aastast

Kohalviibijad: sm-d Säre, Karotamm, Lauristin, Ruus, Sepre, Arbon, Veimer, Unt, Kumm, Vares, Resov, Tarkpea

...

EK(b)P Keskkomitee pleenumi koosseisust
sm. Säre
а) Määrata kindlaks personaalselt järgmine EK(b)P KK liikmed:
1. Säre Karl - EK(b)P KK I sekretär (1-й секретарь ЦК КП(б)Э)
2. Karotamm Nikolai - EK(b)P KK II sekretär (2-й секретарь ЦК КП(б)Э)
3. Ruus Neeme - Propaganda ja agitatsioonisekretär (Секретарь по пропаганде и агитации)
4. Lauristin Johannes- ENSV Rahvakomissaride Nõukogu esimees (Председатель СНК ЭССР)
5. Vares Johannes - Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees (Председатель Президиума Верховного Совета ЭССР)
6. Kumm Boris - Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi rahvakomissar (Нарком Внутренних дел ЭССР)
7. Arbon Hermann - (Председатель СПС)
8. Tarkpea Erich - ELKNÜ Keskkomitee sekterär (Секретарь ЦК ЛКСМЭ)
9. Sepre Oskar - Eesti NSV Plaanikomitee esimees (Председатель плановой комиссии ЭССР)
10. Veimer Arnold - ENSV kergetööstuse rahvakomissar (Наркомлегпром ЭССР)
11.Keerdo Paul - ENSV rahanduse rahvakomissar (Наркомфин ЭССР)
12. Lauristin Olga - EK(b)P KK instruktor nais- ja kultuuriorganisatsioonides (Инструктор ЦК КП(б)Э по культуре и женским организациям)
Sm Säre EK(b)P KK büroo koosseisu projekti kinnitamisest
Lülitada EK(b)P KK büroo koosseisu sm-d Säre K., Karotamm N., Ruus N. (juurde kirjutatud tindiga), Lauristin J., Vares J., Kumm B., Tarkpea E.

EK(b)P KK osakondade juhtide kinnitamine

sm. Säre

Kinnitada osakondade juhtideks järgmised sm-d:
1. Resov Aleksandr - Instruktorosakonna juhataja (зав. инструкторским отделом)“

– РЦХИДНИ, ф. 17, о. 22, д. 3857

EK(b)P KK juhtorganid, 1940–1941

1941. aastal EK(b)P IV Kongressil valitud EK(b)P juhtorganid:

1948. aastal valitud EK(b)P KK juhtorganid

EK(b)P V kongressil, 1948. aastal valitud EK(b)P juhtorganid:

1951. aastal valitud EK(b)P KK juhtorganid

EK(b)P VI kongressil, 1951. aastal valitud EK(b)P juhtorganid:

1952. aastal valitud EK(b)P KK juhtorganid

EK(b)P VII kongressil 1952. aastal valitud EK(b)P juhtorganid:

1954. aastal valitud EKP KK juhtorganid

EKP VIII kongressil 1954. aastal valitud EKP juhtorganid:

1956. aastal valitud EKP KK juhtorganid

EKP IX kongressil 1956. aastal valitud EKP juhtorganid:

1958. aastal valitud EKP KK juhtorganid

EKP X kongressil 1958. aastal valitud EKP juhtorganid:

1959. aastal valitud EKP KK juhtorganid

EKP XI kongressil 1959. aastal valitud EKP juhtorganid:

1960. aastal valitud EKP KK juhtorganid

EKP XII kongressil 1960. aastal valitud EKP juhtorganid:

1961. aastal valitud EKP KK juhtorganid

EKP XIII kongressil, 1961. aastal valitud EKP juhtorganid:

  • EKP KK büroo liikmed: EKP KK Sekretariaadi sekretärid: Johannes Käbin, Leonid Lentsman, Karl Vaino, Otto Merimaa, Fjodor Ušanjov; Vaino Väljas (EKP Tallinna linnakomitee I sekretär) jt.
  • EKP Keskkomitee liikmed: EKP KK büroo liikmed, Joosep Saat, Vaino Väljas, Endel Puusepp jt.

1964. aastal valitud EKP KK juhtorganid

EKP XIV kongressil, 1964. aastal valitud EKP juhtorganid:

  • EKP KK büroo liikmed: EKP KK Sekretariaadi sekretärid Johannes Käbin, Artur Vader, Karl Vaino, Leonid Lentsman, Otto Merimaa, Fjodor Ušanjov; Vaino Väljas (EKP Tallinna linnakomitee I sekretär) jt.
  • EKP Keskkomitee liikmed: Harald Ilves, Vaino Väljas jt.

1966. aastal valitud EKP KK juhtorganid

EKP XV kongressil, 1966. aastal valitud EKP juhtorganid:

  • EKP KK büroo liikmed: EKP KK sekretärid Johannes Käbin, Artur Vader, Karl Vaino, Leonid Lentsman, Fjodor Ušanjov; Vaino Väljas (EKP Tallinna linnakomitee I sekretär) jt.
  • EKP Keskkomitee liikmed: EKP KK büroo liikmed, Vaino Väljas, Alfred Valdov, Elmina Otsman jt.

1971. aastal valitud EKP KK juhtorganid

EKP XVI kongressil 1971. aastal valitud EKP juhtorganid:

  • EKP KK büroo liikmed: EKP KK Sekretariaadi sekretärid, Johannes Käbin, Konstantin Lebedev, Karl Vaino, Fjodor Ušanjov; Vaino Väljas jt.
  • EKP Keskkomitee liikmed: EKP KK büroo liikmed jt.

1976. aastal valitud EKP KK juhtorganid

EKP XVII kongressil, 1976. aastal valitud EKP juhtorganid:

  • EKP KK büroo liikmed: EKP KK Sekretariaadi sekretärid, Johannes Käbin, Konstantin Lebedev, Karl Vaino, Fjodor Ušanjov; Vaino Väljas jt.
  • EKP Keskkomitee liikmed (125): EKP KK büroo liikmed, Kaarel Ird jt.
    • EKP Keskkomitee liikmekandidaadid (65):

1981. aastal valitud EKP KK juhtorganid

EKP XVIII kongressil 1981. aastal valitud EKP juhtorganid:

1986. aastal valitud EKP KK juhtorganid

EKP XIX kongressil, 1986. aastal valitud EKP juhtorganid

EKP KK büroo liikmed
EKP KK büroo liikmekandidaadid
Arno Almann, Ain Soidla, Indrek Toome, Heino Veldi.
 Pikemalt artiklis EKP XIX Kongress#EKP XIX Kongressil valitud EKP KK liikmed

1990. aastal valitud EKP KK juhtorganid

EKP XX kongressil, 1990. aastal valitud EKP juhtorganid:

  • EKP KK büroo liikmed:
  • EKP Keskkomitee liikmed:

EKP revisjonikomisjon

EKP revisjonikomisjoni esimees G. Kimask (1986)

EKP Keskkomitee ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu Partei- ja Riigikontrolli Komitee

Ajalugu

Varasemad juhtorganid

 Pikemalt artiklis Eesti kommunistliku liikumise ajalugu

Kuna Eestimaa kommunistlik/bolševike partei moodustus ning arenes orgaaniliselt koos Venemaa sotsiaaldemokraatide/bolsevike parteiga, siis organisatsiooni juhtorganid moodustati ja tegutsesid mitte iseseisvalt, vaid alludes Venemaa VSDT(b)P/VK(b)P/ÜK(b)P Keskkomiteele ja lähtudes selle direktiivsetest otsustest.

  • 1917. aasta kevadel valiti Tallinnas VSDT(b)P Tallinna komitee / VSDT(b)P Põhja-Balti oblastikomitee (Ревельский комитет РСДРП(б), Северо-Балтийский областной комитет РСДРП(б)), mille esimeheks määrati Julius Rossfeldt ja asetäitjaks Ivan Rabtšinski, liikmed: Stepan Papkov, Ivan Jegorov. Pleenumite vaheajal juhtis tegevust VSDT(b)P Põhja-Balti büroo (Северо-Балтийская бюро РСДРП(б)).
  • 1917. aasta oktoobrirevolutsiooni ajal oli kommunistliku liikumise juhtorganiks Eesti Nõukogude II Kongressil valitud Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee ja relvastatud riigipöörde ettevalmistamise ja läbiviimise initsiatiivgrupp Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee, mille esimeheks oli Ivan Rabtšinski, asetäitja Viktor Kingissepp, kelle juhtimisel Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee kuulutas end kõrgemaks võimuks Eestimaa kubermangus ning kõrvaldas relva ähvardusel seaduslikult määratud kubermangukomissari Jaan Poska.
  • 1918. aasta veebruaris pärast Eesti mandriosal okupeerimist Saksamaa keisririigi vägede poolt evakueerusid VSDT(b)P Eestimaa Komitee ja Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee Tallinnast koos läbi Soome Nõukogude Venemaale. Kommunistide kontrolli all olevad juhtorganid suutsid võimu hoida Narvas kuhu Saksa väed ei olnud veel jõudnud. Täitevkomitee esimees Ants Dauman.
  • 1917. aasta kevadel moodustati Saksa keisririigi vägede poolt okupeeritud Tallinnas märtsis illegaalne Tallinna komitee (liikmed Juhan Tippo, Johannes Kuppar, Julius Schütz, J. Alasoo jt), aprillis moodustati Tallinna komitee büroo, mille juht J. Tippo ning maikuus Tallinna komitee täitevkomitee, mille juht oli Rudolf Eige (–1920).
  • 1917. aasta 16. novembril organiseerisid bolševistlikud organisatsioonid Tallinnas konverentsi, millel oli esindatud 17 parteiorganisatsiooni ja konverents valis keskkomitee koosseisus: V. Kingisepp, R. Vakmann, M. Likemets, J. Rästas, R. Vennikas[4].
  • 1918. aasta mais moodustati Nõukogude Venemaal Petrogradis Nõukogude Venemaale evakueerunud eesti kommunistidest Venemaa Kommunistliku (bolševike) Partei KK VK(b)P Eesti Osakondade Keskkomitee, mille esimees oli Jaan Anvelt.
  • 1918. aasta 29. novembril 1918 Narvas toimunud Eestimaa Ajutise Revolutsioonikomitee ja VK(b)P Eesti Osakondade Keskkomitee ühisel koosolekul kuulutati välja Eesti Töörahwa Kommuuna (Eestimaa Nõukogude Vabariik), mille juhtorganiks oli Eesti Töörahva Kommuuni Nõukogu, mis kasutas Nõukogude Venemaal esindusena 1919. aasta mais asutatud Venemaa bürood;
    • Välismaa ehk Venemaa büroo asus algselt Venemaa pinnal Staraja Russas aga 1919. aasta augustist Petrogradis. Büroosse kuulusid: Jaan Anvelt, Otto Rästas ja Rudolf Nieländer (oktoobrist 1919 Hans Pöögelmann), Büroo sekretär Artur Männi (Artur Säre)[5];
  • 1918. aasta detsembrist, keelustati Eesti Vabariigi valitsuse kontrolli all oleval territooriumil sisekaitseülema määrusega enamlike organisatsioonide tegevus.
  • 1920. aasta 5. novembril pärast avaliku sõjategevuse lõppu Nõukogude Venemaa ja Eesti vahel asutati Tallinnas Venemaa Kommunistliku (bolševike) Partei Eestimaa organisatsioonidest illegaalne Eestis tegutsenud Eestimaa Kommunistlik Partei. Kongressil moodustati EKP Keskkomitee, mis juhtis EKP tööd kongresside vahel. Samal kongressil otsustati ka liitumine Kominterni ehk Kommunistliku Internatsionaaliga, tunnistades end organisatsiooniliselt üheks Kominterni sektsiooniks (Kominterni struktuuriüksuse nimetus) ja kasutades esindusena Nõukogude Venemaal – Venemaa büroo ehk Välismaa Bürood, Petrogradis, mis asus aadressil Naberežnaja Moiki. VB ülesanne oli sidepidamine Eestis illegaalselt tegutsevate kommunistidega, kaadri ettevalmistamine illegaalseks tööks Eestis ja kommunistliku kirjanduse väljaandmine (ajaleht Edasi). VB juht oli Jaan Anvelt (–1921), Engelbert Strauch (1921–1922).
Nõukogude Venemaal VSDT(b)P koosseisus tegutsenud eesti päritolu kommunistide keskuseks oli 1918. aastast aga Venemaa Kommunistliku (bolševike) Partei KK Eesti Osakondade (sektsioonide) Keskkomitee, Petrogradis, aadressil Naberežnaja Fontanki, 27. VK(b)P KK Eesti KK juht oli Jakob Palvadre. Keskkomitee loomise ajal 1918. aastal kuulusid Keskkomiteesse: Jaan Anvelt, Hans Pöögelmann, Johannes Heintuk, Aleksander Jea, Anna Leetsmann. Eesti KK aktivistide hulka kuulusid ka Peeter Peterson, Jaan Ikmelt.

Vaata ka

 Pikemalt artiklis NLKP KK
 Pikemalt artiklis Eestimaa Kommunistliku Partei piirkondlikud asutused
 Pikemalt artiklis ELKNÜ Keskkomitee

Viited

  1. ↑ "Vabaduse Koidikul". Koostanud A. Sunila. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1964, lk. 11
  2. ↑ Külli Niidassoo, Valdur Ohmann, Eestimaa Kommunistlik Partei - 1930. aastad kuni juuli 1940[alaline kõdulink]
  3. ↑ Большая советская энциклопедия. Чероков Виктор Сергеевич[alaline kõdulink]
  4. ↑ Eesti Nõukogude Vabariik. 50 aastat Töörahva Kommuuni. Eesti Raamat. Tallinn 1968, lk 111
  5. ↑ Valdur Ohmann, Vendade Karl ja Artur Säre elukäigu Salaniidistik, Tuna, 2003 nr 3

Kirjandus

  • Virkko Lepassalu, "Esimene Eesti. Nomenklatuur ENSV-s ja hiljem". Kirjastus Pegasus, 2011, ISBN 9789949472352

Välislingid

  • Прием в ЦК КПЭ, Pildikesi elust